Franz Kafka. Kafkalikkusest annavad tunnistust painavate alateadvusest kerkivate visioonide rohkus tegelaste sisemaailmas, hingeline ja ruumiline tühjus ning sellest tulenev ja sellele vastanduv kõiksusejanu, alaline ebakindlus ja eksistentsiaalne kahtlemine (Mattias ja Kristiina, Tühirand, Via regia), inimese kohtumine õnnetusega (Sügisball, Võlg), ahistuse ja vangistuse tunne, elamine virtuaalses tegelikkuses (Elu võimalikkusest kosmoses). Maire Jaanus toob Mati Undi eksistentsiaalsete sugemetega töödest esile järgmise sarnasuse modernismi klassiku Franz Kafkaga: "Identifitseerumine ambivalentsuse, abituse, masohhismi, mittevastupanu seisunditega - teisisõnu antikangelasega, kes Protsessi lõpus hukatakse." (Maire Jaanus, 1990) Mattiast ja Kristiinat iseloomustab camus'liku võõrandumise kontseptsiooni mõju - kõige eksisteeriva, isegi armastuse tühjus, mõttetus, surm, eimiski