"valmisid Raual järgmised täpselt dateeritavad tööd: "Kalevipoeg ja Saarepiiga", "Kalevipoeg ja saladuslik ennustaja", "Tuuslari sõdalased" ja "Kalevipoeg lauakoormaga", "Kalevipoeg ja Vetevaim" ning "Kalevipoeg kivi viskamas" ja üks suurejoonelisemaid töid Kalevipoja teemal üldse "Linnuse rajamine". Lisaks neile veel mitmeid täpselt dateerimata töid. Koos teosega "Kalev kosjas" ja sellele järgnenud töödega moodustasid need uue etapi kunstniku sugestiivses eeposeainelises loomingus". Kalevipoja väikeseformaadiline väljaanne ilmus müügile 1935. aasta detsembri keskel, suureformaadiline aga 1936. aasta aprillis. Erakordselt suurest tiraazist (10 000) ja ettetellijate arvukusest hoolimata jäi kauni väljaande illustratsioonide uudne kujundikeel 1930. aastail veel paljudele arusaamatuks. 1937. aasta kevadel korraldas Tartu Kunsti ja Kirjanduse Klubi Kristjan Raua loomingu väärtuste
· 20. saj. Teisel kümnendil saavutas eesti uusromantiline proosa küpsuse, valdavalt küll juba sümbolistlikus laadis. · Uusromantilisele proosale on iseloomulikud lühizanrid, eeskätt novellid. · Väljapaistvamad miniatuurikogud on F. Tuglase ,,Liivakell" 1913 ja A.H Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 1915. · Nende meisterlikem viljeleja oli F. Tuglas. Tema novellikogud "Saatus" (1917) ja "Raskuse vaim" (1920) annavad ajajärgu võitlusmeeleolusid edasi sugestiivses kunstilaadis. · Teised uusromantilise proosa viljelejad -- August Gailit ja Aleksander Tassa -- ei suutnud oma sõjaaegset maailmanägemust kunstiks sünteesida võrdselt Tuglasega. A. Gailiti novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919) sisaldavad fantastilis-õudseid stseene inimeste kannatustest, neid kannavad surma ja hukkumise meeleolud. · 1920-ndate aastate esimest poolt iseloomustas uusromantismi ja realismi omavaheline võitlus, kusjuures
· 20. saj. Teisel kümnendil saavutas eesti uusromantiline proosa küpsuse, valdavalt küll juba sümbolistlikus laadis. · Uusromantilisele proosale on iseloomulikud lühizanrid, eeskätt novellid. · Väljapaistvamad miniatuurikogud on F. Tuglase ,,Liivakell" 1913 ja A.H Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 1915. · Nende meisterlikem viljeleja oli F. Tuglas. Tema novellikogud "Saatus" (1917) ja "Raskuse vaim" (1920) annavad ajajärgu võitlusmeeleolusid edasi sugestiivses kunstilaadis. · Teised uusromantilise proosa viljelejad -- August Gailit ja Aleksander Tassa -- ei suutnud oma sõjaaegset maailmanägemust kunstiks sünteesida võrdselt Tuglasega. A. Gailiti novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919) sisaldavad fantastilis-õudseid stseene inimeste kannatustest, neid kannavad surma ja hukkumise meeleolud. · 1920-ndate aastate esimest poolt iseloomustas uusromantismi ja realismi omavaheline
annaabi.ee 
