erinevaid asju, kui nad uurivad tuttavate instrumentidega kohtu, mida nad on uurinud varem. Siiski paneb paradigma vahetumine teadlasi nägema teisiti oma uurimustegevustega seotud maailma. Niivõrd kui nende ainus pöördumine tolle maailma poole toimub selle läbi, mida nad näevad ja teadav, võib tekkida tahtmine öelda, et pärast revolutsiooni reageerivad teadlased teistsugusele maailmale. Teadlase maailmas toimunud teisenemise algeliste mudelitena osutuvad üpris sugestiivseks visuaalse kujundi muutused. Need, mis enne revolutsiooni olid teadlaste maailmas pardid, on pärast jänesed. Sellesarnased muundused, mis harilikult toimuvad küll järkjärgulisemalt ja on peaaegu alati pöördumatud, käivad tavaliselt kaasas teadusliku kvalifikatsiooni omandamisega. Alles pärast mitmeid nägemispildi muundusi saab üliõpilasest teadusaailma asukas, kes näeb seda, midaa näeb teadlane, ja reageerib nagu teadlane. Kuna maailm, kuhu
paigutamises kolmnurka ning viisis, kuidas Jeesuslaps seisab oma ema embuses, selle asemel et lamada tema s�les v�i padjal, mis oleks ootusp�rasem. Tume taust, kus puuduvad perspektiivi loovad maastikuelemendid, toob figuurid vaatajale l�hemale; need m�juvad otsekui olevat siinsamas, k�egakatsutavas maailmas, tekitades kaastundliku intiimsuse, mis suurendab maali sisulist m�ju. Kunstnik on osanud muuta teose sugestiivseks, kasutades kujutatava olemust suurep�raselt toetavaid tehnilisi lahendusi. Kompositsioon sai sellisena edukaks ning p�rast 1537. aastat maaliti temast mitmeid siiani s�ilinud variatsioone. ****** Marten de Vos s�ndis Antwerpenis ning oli maalikunstnik Pieter de Vosi poeg. Arvatakse, et teda v�is �petada ta isa ja v�ib-olla ka Frans Floris, kes oli sajandi keskpaigas Antwerpenis �ks juhtivaid ajalooaineste maalijaid. 1552. aastal
annaabi.ee 
