õigusele vastavus ja eriti seda, kuidas ma õiguse rakendajana olen sellisele arusaamale sellise tulemusena jõudnud. Õiguse rakendusakt on õiguakt, juriidiline akt. Samas erineb ta põhimõtteliselt õigustloovast aktist. Õigustloov akt, see on õigusnormi sisaldav akt. Õiguse rakendusakt on sündinud õigustloova fakti abil, selle kaudu, kus see traditsiooniline mõttemall on rajatud subsumeerimisele. Alexy: ,,Printsiibid on omapärased optimeerimise käsud." IUS EST ARS BONI ET AEQUI
lahendusvõimalusi. Topoid ehk jur. d argumendid on erineva kaalu ehk kohaväärtusega. Topoid saavad oma kohaväärtuse seoses konkreetse situatsiooni või küsimusega. Seega võib üks topoi ühe küsimuse lahendamisel mängida otsustavat, kuid teise küsimuse lahendamisel juhuslikku või väheolulist rolli. III. 1.5. Seotus Seadusega ja subsumeerimismudel Subsumeerimine on paigutame mõttes tegelikkuses aset leidnud asjaolud Õnormi abstraktse koosseisu alla. Subsumeerimisele omistatakse väärtusjurisprudentsi kontekstis vähene tähendus või see leitakse koguni olevat ebasobilik – põhirõhk on teistel kriteeriumitel. Arusaam Sest enesest seostatakse arusaamaga väärtusest enesest. Kui Sandja on tabanud väärtuse olemuse ja selle õnnestunult Ses sõnastanud, siis on ka Sega seotusel väärtusjurisprudentsis oma koht. Püüeldakse õiglase otsustuse järele, samas püütakse siduda seda Sega seotud raamidega. III. 1.6. Süsteemi küsimusest
võimalikud rakendatavad normid. Õigusliku kvalifikatsiooni andmiseks vajalikud otsustused tehakse seega enne õiguse rakendusakti vastuvõtmist. Õiguse rakendamine ehk subsumeerimine lõpeb rakendusakti vastuvõtmisega. Eelnevad otsustused on abistava iseloomuga, milleta pole subsumeerimist võimalik lõpule viia. Vajalikud otsustused põhinevad tajumisel, inimkäitumise tähenduse hindamisel ja/või otsustaja (hindaja) sotsiaalsel kogemusel. Sarnaselt subsumeerimisele toimub ka eluliste asjaolude õiguslik hindamine, õiguslik kvalifitseerimine, õigusnõustamise käigus. Siinjuures aitab palju protsessiõigus, mis määratleb objektiivse tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad ja vormi. 249 Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte, mis tähendab, et kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Kohus hindab ettekantud asjaolusid
annaabi.ee 
