Kuna hudroluusunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav, siis on uldlevinud proteoluutiliste ensuumide aktiivsuse avaldamine ulalnimetatud tingimustel toimuval valgu hudroluusil vabanevate produktide (aminohapped, peptiidid) hulga kaudu. Sõltuvalt uuritava proteaasi substraadispetsiifilisusest ja aktiivsuse pH - optimumist kasutatakse aktiivsuse määramisel erinevaid substraate ja iga ensuumipreparaat lahustatakse talle sobiva pH - ga puhvris. Kasutatakse järgmisi pH - piirkondi: 2,5 ± 0,5 - hapud proteaasid, 7,2 ± 0,5 - neutraalsed proteaasid, 9,0 ± 0,5 - leelisproteaasid. Enne tööle asumist informeerib praktikumi juhendaja, millise pH juures toimub uuritava proteaasi aktiivsuse määramine. Käesolevas töös kasutatakse ensuumi
ja vabad aminohapped. Valkude hüdrolüüsiks nim proteolüüsi. Proteolüütilise aktiivuse ühikuks 1 µkat loetakse sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 µmooli peptiidsidemete hüdrolüüsi 1 s vältel 30 oC juures. Kuna hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav, siis on üldlevinud proteolüütiliste ensüümide aktiivsuse avaldamine valgu hüdrolüüsi produktide hulga kaudu. Sõltuvalt uuritava proteaasi substraadispetsiifilisusest ja aktiivsuse pH-optimumist kasutatakse aktiivsuse määramisel erinevaid substraate. Käesolevas töös kasutati substraadina kaseiini. Ensüümireaktsioonil hüdrolüüsumata valk ja kõrgmolekulaarsed peptiidid sadestatakse lahusest trikloroäädikhappega, mis ühtlasi inaktiveerib ensüümi ja peatab hüdrolüüsireaktsiooni. Siinkasutatav aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja