Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"substantsiteooria" - 5 õppematerjali

Sissejuhatus metafüüsikasse-- Martin Heidegger
2
docx

"Sissejuhatus metafüüsikasse" - Martin Heidegger

Teos esitab selle täielikult väljatöötatud loengu teksti, mis sama tiitli all peeti suvesemestril 1935 Freiburgi ülikoolis. Metafüüsika on uurimus sellest, mis on, või mida tähendab mingi asja jaoks olemas olla; mis on oleva asja olemise tingimused, eeldused, põhjused, osad, faasid, aktualiseerimise võimalused, võimalikkuse tingimused, potentsiaalid, jne. Vaadelda võib üksikuid olevaid asju (substantsiteooria), kõiki olevaid asju kokku (kosmoseteooria), või siis olemist ennast kui printsiipi, mida ei taandata substantside või kosmose olemisele. Heideggeri arvates on senine filosoofia kontsenreerinud end vaid asjade olemusele (Mis see on?). On püüeldud maailma ja inimese olemust mõista ja määratleda. Asjaolu, et olemasolu on olemas, seda on võetud endastmõistetavana. Heidegger aga tõstatab just siin probleemi. Heideggeri arvates seisneb filosoofia põhiprobleem oleva olemasolus.

Filosoofia → Filosoofia
32 allalaadimist
Loengud
16
doc

Loengud

Platon: eidos Thomas: essentia essentsialism oleva olemus mis on olev (kui olev)? olev on see, millest kõik tekib ja milleks kõik muutub olev on see, mis on iseenesest lähtudes / tänu iseendale substants = see, mis on / olev asi mis on substants? · lihtsubstants: eidos · lihtsubstants: mateeria · liitsubstants: vormi ja mateeria ühendus · Aristotelese substantsiteooria: formaalne, materiaalne, kineetiline ja eesmärgiline põhjus oleva olemine miks olev on? · loogiline paratamatus · täius kuidas olev on? · liikumatult, liikumine on illusioon · liikuvalt, liikumatus ja püsivus on illusioon milles seisneb / mis on oleva olemine? Mis on filosoofia? alguse küsimus Millest filosoofia algab? · Aristoteles ­ imestusest

Filosoofia → Sissejuhatus filosoofiasse
195 allalaadimist
Sissejuhatus filosoofiasse
13
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

tavasilmaga nähtavate asjade jaoks. Nähtavad asjad kas "osalevad" või "imiteerivad" oma arhetüüpi. Asjade arhetüüpe on võimalik "näha" mõtlemise, mitte meelte vahendusel. Sedaist mõtlemist mõistab Platon kui taasmeenutamist. 3. Mis on essentsialism? küsib asjade olemuse kohta. Essentsialismi kohaselt peaks iga vastus küsimusele "Mis asi on?" puudutama asja eidost. 4. Mis on substants? olev asi; see, mis on 5. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühel näitel. substantsiteooria kohaselt on olemas sellised asjad, mille juurde kuuluvad 4 põhjust: aine, idee, liikumine, eesmärk. Kui võtta näiteks maja, siis 1) aine - materjalid, millest maja koosneb 2) idee - majaplaan 3) liikumine - majaplaanile vastavalt materjalide kokkupanek, nt töömeeste poolt 4) eesmärk - peavari, võimalus maja sees elada 6. Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest? Sõnastage mõni oleva olemust puudutav küsimus ja tooge näiteid võimalikest vastustest

Filosoofia → Sissejuhatus filosoofiasse
389 allalaadimist
Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
27
docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

Valgus on olemas, see on olev, aga pimedus ei ole olev, see on lihtsalt valguse puudumine. Substants ­ see, mis on; olev asi Mis on substants? Kas mina olen substants? Mis sorti asjad ei ole substantsid?(peegeldused, varjud) Kas näiteks arvud on substantsid? Või ilu, õiglus? · Lihtsubstants ­ eidos; koosneb ühest elemendist · Lihtsubstants ­ mateeria N: aatom · Liitsubstants - vormi ja mateeria ühendus N: inimene ­ keha on ühendatud hingega · Aristotelese substantsiteooria ­ formaalne, materiaalne, kineetiline ja eesmärgiline põhjus 3. Miks olev on? Oleva olemine (Heideggeri tekst) · Loogiline paratamatus ­ olev on olemas tänu mingile juhusele ja tänu sellele olev lihtsalt on · Täius ­ olemine on täius. Olla on parem kui mitte olla. Olla on kuidagi nooblim, ülemine kui mitte olla. Kuna Jumal on, loob ta teisi olendeid ja kingib neile olemise.

Filosoofia → Filosoofia
26 allalaadimist
Mõtte mõttest
35
doc

Mõtte mõttest

(i) Taime (vegetatiivne) hing ­ kasv., toit., soojätk. jne (ii) Looma (animaalne) ­ taime hing +aistingud, taju, emotsioonid jne. (iii) Inimese hing ­ lisandub mõistus (mõte ja tahe). G. W. Leibnitz: On palju jagumatuid vaimseid substantse ­ monaade. Iga hing on monaad. Kristlus: Hing on loodud ja antud Jumalalt ning on koos Jumalaga surematu. Bioloogia: Hing on bioloogiliste protsesside kompleks. (struktuur, ainevahetus, kasvamine, paljunemine jt). 40 HINGETEOORIATEST Substantsiteooria: Hing on iseseisev püsiv ühik. Dünamiline teooria: Hing on eriline jõud või väli. Aktuaalsusteooria: Hing on elusa keha eriline omadus. Undo Uus: Hing võib olla ka eriline lõpmatuslik informatsioonikanalite struktuur, mis kulgeb läbi erinevate mateeriatasandite. Sel juhul pole rikutud ühegi tasandi füüsika, kuid hing omab võimalusi kasutada mingi tasandi bioloogilisi roboteid (kehi), mille tekkimise tingimused on ta võib-olla ise loonud (antroopsusprintsiibi versioon).

Ajalugu → Euroopa tsivilisatsiooni...
65 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun