Klassikaline saksa filosoofia
Hingeseisundeid tajume
ajaliselt, siis saaks rakendada substantsi mõistet. Aga piir on selline, et väljaspool aega ei saa
rakendada substantsi mõistet. Arumõiste trans. rakendamine loob näivuse – tähendusetud
väited. Sisu saab tulla kaemusest ja kaemust siin pole. Selgub, et jutt käib sellest, et
hingesurematusest. Lihtsubstants ei saa hävineda jne, siis hingesurematust saaks pidada
lihtsubstantsiks – oleks erandlik juhtum. Peale surma igasugune kogemus aga puudub. Hinge
substantsionaalsusest rääkimisest tähendab substantsi trans. rakendamisest.
Prg. 49. polemiseerib Descartesiga. Descartes esitab skeptilist idealismi. Idealism on siis
reaalse maailma eitamine või selle olemasolus kahtlemine. On oluline see, et kuigi asjade
iseendi kohta ei saa midagi öelda, aga saab öelda, et nad on olemas – välistab idealismi. Kanti
süüdistati idealismis ja ta lükkab selle ümber. Nähtumused välises kogemus on empiirilised