Tee ristike Sinu meelest sobivaimasse kasti ning põhjenda/täpsusta, milliste tingimuste poolest Eesti vastab/ei vasta antud käsitluse parameetritele. Demokraatiakäsitlus Vasta Ei Põhjendus b vasta Protseduuriline Liberaaldemokraatlik X Eestis on vabad valimised, kõik hääled on võrdsed, Substantsiaalne e X Kodanikel on võimalus osaleda ühiskondlikus ja sisuline poliitilises elus. 5. Too näide kas kaasajast või ajaloost mõne autoritaarse ja totalitaarse reziimi kohta ning leia eluline näide, mis illustreeriks antud valitsemisviisi olemust. AUTORITARISM RIIK: Eesti, Pätsi valitsemise ajal Tunnus Empiiriline näide
Nt. NATO, EL jne) c)Rahvuslik-riiklik tasand (Nt. Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, Kaitseliit jne) d)Riigisisene piirkondlik (regionaalne) või kohalik (lokaalne) tasand. (nt. Viimsi vallavalitsus) 11.Subjektuse institutsionaalsus? Instituutide abil korrastatakse suhteid inimeste vahel, reguleeritakse nende tegevust ja käitumist, tagatakse ühiskondliku elu stabiilsus ja kord. a)substantsiaalne subjektsus subjekt asub kõrgemal mis tahes institutsioonidest.( Nt. Rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana.) b)institutsiooniline subjektsus (nt. Riik, Riigikogu, president, vallavalitsus, TTÜ jne) c)subinstitutsiooniline subjektsus st. Institutsiooni juhtorganit. (nt.Riigikogu juhatus, TTÜ rektor jne) d)mitteinstitutsiooniline subjektsus (nt. Protestimiiting, demostratsioon jne) e)individuaalne subjektsus st
Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja ® Leppedemokraatia Püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas.Arenenud riikides on tavaks üksmeel teatud põhiväärtuste osas, nn. väärtuskonsensus. Vrdl. Eesti ühiskondliku kokkuleppe idee ® Totalitaarne ja rahvademokraatia, kvaasi- ja fassaadidemokraatia? Demokraatlik valitsemine n Formaalne ja substantsiaalne demokraatiakäsitlus n Formaalses ehk kitsas käsitluses on olulised ennekõike protseduurireeglid, nt valimised, ja isikuvabadused n Substantsiaalses ehk laiemas käsitluses on lisaks formaalsetele küsimustele oluline sisuline osalusvõimalus õiguste, kaasatuse, harituse ning sotsiaalsete ja majanduslike võimaluste mõttes n Liberaaldemokraatlik ja vabariiklik lähenemine
Pragmatistid – Sõnad on tekkinud tegevusharjumuste tulemina ja nende tähendus sõltub kasutusest. 8) Keelerelatiivsuse hüpoteesi järgi on keel mitte staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mis käib maailma (kultuurimaailma) loomise juurde. Erinevate keelte olemasolu tähendab ka erinevate maailmate olemasolu ja sellest omakorda inimese erinevat vaatenurka maailmale. 9) Kultuuri saab määratleda erinevalt: Substantsiaalne määratlus – erinevate koostisosade järgi, mille võiksid moodustada inimeste materiaalsed ja sotsiaalsed asjad, uskumused. Funktsionaalne määratlus – esitab küsimusi kultuuri funktsiooni kohta, võrreldes sealjuures terve ühiskonna ning üksikindiviidi vajadusi. 10) Kuna inimesel on mingisse kultuuriruumi kuulumisel nii hüved kui ka teatud individuaalsed
Kommunitarism on vaid üks põhiseadusest arusaamise teooria, on ka teisi. Jaguneb: 1. Konservatiivne kommunitarism 2. Universaalne kommunitarism 3. Liberaalne kommunitarism Õiguse teooria eesmärk on õiguse adekvaatse tunnetuse saavutamine, üks võimalus selleks on pöördumine doktriinide poole. Ka põhiseaduse puhul tuleb tihti kasutada tõlgendust, kuna tegemist on väga abstraktsete normidega ja printsiipidega, mis on siiski aluseks madalamalasetsevatele normidele. Konservatiivne e substantsiaalne kommunitarism - lähihorisont. Käsitleb indiviidi väga tugevalt ühiskonna juurde seotuna konservatiivne seotus. Et indiviid saaks oma ajas ja ruumis mõistlikult eksisteerida, vajab ta pärandunud eluvorme (nt eesti keel eestlaste jaoks). Väärtustab traditsioone, sh moraali.Tuleb olla tähelepanelik kõige selle suhtes, mis on püsinud pikka aega, see on läbinud ajaproovi ja seda peaks usaldama. Universaalne e egalitaarne kommunitarism - kaughorisont
- põhiseaduslikkuse järelevalve kohus legitimeerib ennast enda argumentidega, kui need argumendid on kehvad, siis on legitimatsioon on kehv; kui need argumendid on head ja peavad ajale vastu, siis järelikult on tugev legitimatsioon. Mida paremini põhjendatud otsus, seda suurem legitimatsioon. - Justiitsriik saab tekkida ainult siis, kui põhiseadus on ainuüksi substantsiaalne põhikord, kui põhiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse küsimusele. On ka raamkord ühteaegu. Annab ette raami, mille piires seadusandja saab vabalt tegutseda. - Kui põhiseadus kehtib, siis tuleb teda tõsiselt võtta ja järgida. Seda saab realiseerida ainult kohus. VI Riigikohtu pädevuse ulatus § 152 lg 2 tunnistab kehtetuks 1. EX TUNC/EX NUNC Ex tunc algusest peale kehtetu
- põhiseaduslikkuse järelevalve kohus legitimeerib ennast enda argumentidega, kui need argumendid on kehvad, siis on legitimatsioon on kehv; kui need argumendid on head ja peavad ajale vastu, siis järelikult on tugev legitimatsioon. Mida paremini põhjendatud otsus, seda suurem legitimatsioon. - Justiitsriik saab tekkida ainult siis, kui põhiseadus on ainuüksi substantsiaalne põhikord, kui põhiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse küsimusele. On ka raamkord ühteaegu. Annab ette raami, mille piires seadusandja saab vabalt tegutseda. - Kui põhiseadus kehtib, siis tuleb teda tõsiselt võtta ja järgida. Seda saab realiseerida ainult kohus. VI Riigikohtu pädevuse ulatus § 152 lg 2 tunnistab kehtetuks 1. EX TUNC/EX NUNC Ex tunc algusest peale kehtetu
- põhiseaduslikkuse järelevalve kohus legitimeerib ennast enda argumentidega, kui need argumendid on kehvad, siis on legitimatsioon on kehv; kui need argumendid on head ja peavad ajale vastu, siis järelikult on tugev legitimatsioon. Mida paremini põhjendatud otsus, seda suurem legitimatsioon. - Justiitsriik saab tekkida ainult siis, kui põhiseadus on ainuüksi substantsiaalne põhikord, kui põhiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse küsimusele. On ka raamkord ühteaegu. Annab ette raami, mille piires seadusandja saab vabalt tegutseda. - Kui põhiseadus kehtib, siis tuleb teda tõsiselt võtta ja järgida. Seda saab realiseerida ainult kohus. VI Riigikohtu pädevuse ulatus § 152 lg 2 tunnistab kehtetuks 1. EX TUNC/EX NUNC Ex tunc algusest peale kehtetu
● põhiseaduslikkuse järelevalve kohus legitimeerib ennast enda argumentidega, kui need argumendid on kehvad, siis on legitimatsioon on kehv; kui need argumendid on head ja peavad ajale vastu, siis järelikult on tugev legitimatsioon. Mida paremini põhjendatud otsus, seda suurem legitimatsioon. ● Justiitsriik saab tekkida ainult siis, kui põhiseadus on ainuüksi substantsiaalne põhikord, kui põhiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse küsimusele. On ka raamkord ühteaegu. Annab ette raami, mille piires seadusandja saab vabalt tegutseda. ● Kui põhiseadus kehtib, siis tuleb teda tõsiselt võtta ja järgida. Seda saab realiseerida ainult kohus. VI Riigikohtu pädevuse ulatus § 152 lg 2 tunnistab kehtetuks 1. EX TUNC/EX NUNC Ex tunc algusest peale kehtetu
on kaks erineval baasil rajanevat süsteemi. Seega ei saa kaks eri tüüpi semiootilist süsteemi olla vastastikku konverteeritavad. Inimese kasutuses ei ole mitmeid eri süsteeme märkimaks SAMA tähendust. Siit lähtub teine printsiip, mis eelnevat täiendab Kahel süsteemil saab olla sama märk ilma, et see põhjustaks sünonüümiat või liiasust, see tähendab, et arvesse ei tule märgi substantsiaalne identiteet, vaid üksnes tema funktsionaalne erinevus. Punasel liiklussignalisatsiooni binaarses süsteemis pole mingit seost trikoloorse lipu punasega, samuti pole selle lipu valgel mingit seost valge kui leinavärviga Hiinas. Märgi väärtus defineerub ainult süsteemis, mis teda integreerib. Pole olemas transsüstemaatilist märki. Iga semiootiline süsteem, mis tugineb märkidel, peaks tingimata sisaldama: (1) MÄRKIDE täielikku repertuaari,
peab olema hädavajalik ja paratamatu (=Jumal); 4)kõigis asjades on rohkem või vähem - peab olema mõõdupuu, mis sisaldab täiuslikkuse (=Jumal); 5)mõistuseta asjad vajavad eesmärgipüstitajat - Jumal on ülim juht, kes püstitab eesmärgi. Jumal lõi maailma täiuslikuna. Kõik tõeliselt olev tuleb Jumalast. Kurjusel ei ole oma tõelist olemist, see on puudujääk (hea puudumine). Inimene on substantsiaalne hinge (vorm) ja keha (mateeria) ühendus. Hing võib eksisteerida ka pärast surma ihust lahutatuna, kui ta vajab ihu meeleliste tajude vastuvõtuks. Hing sisaldab endas võimeid: vegetatiive (elujõud), sensitiive (meeleline taju), apperative (tungides lähtuv püüdlemine), motive (kohamuutus), rationale (mõistus). Meelelised võimed: 1)üldine meel - haarab asjade erinevusi; 2)kujutlusvõime - säilitab meelelisi üksikpilte; 3)meeleline otsustusvõime - seotud
annaabi.ee 
