4. Tsentralisatsiooni ja dekontsentratsiooni alusel: 1) kõrgeima täidesaatva riigivõimu organid (valitsus); 2) keskhaldusorganid (ministeeriumid, riigiametid, inspektsioonid); 3) riigi haldusorganid (regionaal- või vahetasandi haldusorganid, nt maavanem); 4) lokaalsed haldusjaotusorganid (ametnikud/teenistujad, nt politseinik). 5. Subordinatsiooni alusel: 1) suhteliselt sõltumatud (tegutsevad nt ainult seaduse alusel) 2) sõltuvad ehk subordineeritud (tegutsevad seaduse kui ka nt määruste jms alusel). 6. Struktuuri alusel: 1) lihtsad ehk tavalised ehk ainuisikulised; 2) mitmeastmelised ehk liigendatud ehk keerulised: a) funktsionaalsed, b) valdkonnasturktuurid. 7. Haldusaktide hierarhia alusel: 1) legislatiivorganid, 2) eksekutiivorganid. Sellise liigituse puhul: 1) iga haldusorgan subordineeritud süsteemis alama astme organi suhtes legislatsioonitasandiks, kõrgema astme suhtes eksekutsioonitasandiks;
määrused. EKP, mille ülesanne oli organiseerida NLKP otsuste täitmist Eesti NSV-s, juhtis kogu kultuuri, s.h. haridust ja teadust oma vastavate osakondade, samuti riiklike haridusorganite ja õppeasutuste parteiorganisatsioonide kaudu. Osa koole ja kõrgkoole viidi otse üleliidulisse alluvusse. Seega ei saa rääkida kogu Eesti NSV haridussüsteemi kohalikust juhtimisest. Kuid selleski osas, kus kohalikku juhtimist lubati, oli see alati subordineeritud üleliidulistele partei- ja valitsusorganitele. NSV Liidu haridusorganid juhtisid kogu Eesti NSV haridust nende süsteemi kuulunud Eesti NSV ministeeriumide ja keskasutuste kaudu või vahetult, samuti kontrollisid nad kogu haridussüsteemi. Õpetaja tööd hinnati õppeedukuse protsendi ja ühiskondliku aktiivsuse alusel, mis viis õpetuse taseme ja õpilaste õpimotivatsiooni langemisele. Nõukogude kooli iseloomustas mõõdutundetu
Hilisemais dialoogides Platon siiski piiritles ideed kolme kategooriaga: a) väärtusi sisaldavad ideed, headuse ja ilu ideed; b) loodusesemeile vastavad ideed, nagu tule, vee ideed, ja c) matemaatilistele relatsioonidele vastavad ideed, nagu suure ja väikese, üksuse ja paljuse ideed. Ideed on omavahel järjestatud: ühed on kõrgemad, teised madalamad. Kõige kõrgem idee on headuse idee. Kõik teised ideed on temale subordineeritud- alistatud. Headuse idee on nagu päike ideede riigis. Ei ole ühtki teist filosoofi, kes oleks nii veendunud olnud headuse eksisteerimises ja headuse lõplikus võidus ning kõikvõimsuses, nagu oli Platon. Headus pole mitte ainult see, mis võidab lõplikult, vaid headus on ühtlasi kogu oleva absoluutne alus. Headus langeb Platonil ühte jumalusega. Platoni ühiskonnakäsitlus Poliit - filosoofilisest vaatenurgast lähtudes võib välja tuua neli Platoni teost: Politeia,
aastal Ohio ülikoolis Frank Robinsoni juhtimisel. Salvestati 100 seanssi 10 aasta jooksul. Nõustaja märkused omavad mõju kliendi järgmisele mõtte-avaldusele (Robinson, 1950) Elias Hull Porter, Jr. - kategoriseeris nõustaja ja kliendi käitumise (vaikus, reflektsioon, esialgne probleemi uurimine ja interpretatsioon; Porter, 1943). - `roll' (eg isiku tegevus nõustajana versus tema teised tegevused nagu vanem või õpetaja) ja - `subordineeritud roll' (pearolli sees on erinevat tüüpi tegevused, mida kutsutakse subordineeritud rollideks, need tegevused on nt kuulamine, diagnoosimine, õpetamine ja seletamine). Tulemusuuringud. Muutused enne ja pärast nõustamist. Nt korraldan oma elu ümber. Muud tegurid. Mõjutan protsessi. Nt kliendi rahulolu, motivatsioon. Nõustamioskuste treeningprogrammid. Egan'i (1975) SOLER programm: - näoga kliendi poole, - avatud kehahoiak,
Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised aktid. Neile järgnevad õigusjõult seadused. Seejärel tulevad haldusaktid. Põhimõtteliselt on täidesaatva riigivõimu kõikidel õigusaktidel ehk haldusaktidel kahesugune iseloom: nad on eksekutiivaktideks konstititsiooni ning nn. tavalise seaduse suhtes, olles samas legislatiivaktideks madalama õigusjõuga haldusakti suhtes. See tähendab, et institutsioonide subordineeritud hierarhilises liinis tekib seonduv hierarhiline liin ka nende institutsioonide antavate õigusaktide osas. Puhas subordineeritud üks ühene hierarhia tekib vertikaalliinis üalt alla kolme tunnuse ( institutsioonide, õigusjõu ning normatiivse - mittenormatiivse) alusel. Vaid üheliigiliste õigusaktide osas (üldaktid omaette ning üksikaktid omaette). Samas aga eksisteerib ka subordineerituse horisontaalliin sama kolme tunnuse alusel, nt.: a) ühe
20. Kohtu ja justiitsorganid, kohturaking: Põhiülesanne: õiguse mõistmine, õiguskorra kaitse ja õiguse rakendus oma spetsiifilises valdkonnas ja viisil. Kohtu põhiülesanne: õiguse mõistmine (ainupädevus). Täiendavad ülesanded: ühiskondlik poliitiliste organisatsioonide registreerimine (kriminaalhooldus, äriühingute registreerimine). Kohtusüsteemi raking - kohtute struktureeritud süsteem, kus üksikud kohtud on üksteise suhtes funktsionaalses, koordineeritud, subordineeritud või harukondlikus seotuses. Kohtud: 1) Astmetud - üks kohus; 2) Astmelised - a) kaheastmeline e. revisjoniastme kohus b) mitmeastmeline - (subordinatsiooni suhe) kõrgeim aste kassatsioonikohus, temale allub apellatsiooni kohus, madalaim allastme kohus; Apellatsioonikohus otsustab sisuliselt ise, võib saata tagasi allastme kohtule uues koosseisus. Kassatsioon on apellatsiooni läbivaatamine
Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: 1) seadusandliku riigivõimu organid (parlament); 2) riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ - (reeglina ainuisikuline institutsioon: vabariigis - president; dualistlikus monarhias - nt kuningas) - teatud juhtudel on riigipeal seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); 33 3) täidesaatva riigivõimu organ - valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); 4) justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: 1) I rühm - kohalikud omavalitsused; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia; kutsealade omavalitsused; 2) II rühm - poliitilised organisatsioonid; 4) III rühm - muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud).
Kliimann. Normativistid on nn puhta õiguse ideoloogid: õigus tekib vaid iseendast, ei ole mõjutatud mingitest sotsiaalsetest faktoritest ega poliitilistest seisukohtadest. Kõige aluseks on nn 30 ALUSNORM (grundnorm ehk moraalse autoriteedi absoluutse allikas (veel ka: õiglase õiguse idee). Seega: alusnorm (baasnorm) on õigusnormide ning -aktide hierarhilise ja seejuures rangelt subordineeritud süsteemi tipp ehk kõigi positiivse õiguse süsteemide "vundament" - (nimetame lühendina: A-norm). Skeem nr 2 Idealistlik A-norm realiseerub: Põhiseadus (PS) kui A1-norm (tuleneb A-st) < v tavaline seadus kui a1-norm (tuleneb A-st ja A1-st) v määrused ( tuleneb A-st, A1-st ja a1-st)[jne] v üksikaktid>..
käsitlevad õigussuhted : võimude lahusus, riigi põhitunnused (territoorium, rahvas, avaliku võimu organisatsioon), seadusandlus ning kõik sellega seonduv. kuuluvad riigiõiguse hulka kõik konstitutsioonilised õigusnormid. Haldusõiguse reguleerimise objektiks ja esemeks on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täidesaatva riigivõimu tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Haldusõiguse normid on olemuslikult subordineeritud riigiõiguse normidele, st haldusaktid on seadusest alamal seisavateks aktideks. Finantsõiguse haru reuguleerimise objektiks ning esemeks on üldistatult kõik need õigussuhted, mis seonduvad riigikassaga st rahandussuhted. Rahanduse põhifunktsiooniks on jaotusfunktsioon. Kasutamise põhisisuks on riigi- ning välisfunktsioone täitmisega vältimatult kaasnevate kulude rahastamine.
Siseriiklikul tasandil on õiguse realiseerimise põhivaldkondadeks: õigusemõistmine (kohtute tegevus), täidesaatva võimu teostamine (avalik haldus) ning isikutevahelised lepingulised suhted. Kaks esimest seonduvad lahusvõimude süsteemi silmas pidades vastavalt kohtuvõimu ning täidesaatva võimuga. Täidesaatva võimu (avalikku haldust teistava võimus) osas tuleb omakorda teha täpsustus, et käesoleva õppeaine lähtekohast käsitatakse seda keskvõimuna (riigi valitsus ja kogu selle subordineeritud süsteem, mis toimib üle riigi hajutatud tsentralisatsiooni põhimõttel). Täidesaatvast võimust eraldi tegutseb enamasti lokaalsel, kuid ka regionaalsel tasandil riigi suhtes autonoomse detsentralisatsiooni põhimõttel KOV süsteem. See süsteem otsustab ja korraldab seaduse alusel kõiki kohaliku elu küsimusi, osaledes laialdaselt ka õiguse kohaldamisel Õiguse kohaldamise staadiumid (etapid): 1. Faktiküsimuse lahendamine; 2. Õigusnormi valik(esmane valik); 3
110 Artur-Tõeleid Kliimani ja Edgar Talviku järgi tuleb teha vahet konstitutsioonilistel ja konstitutsionaalsetel seadustel. Konstitutsiooni- liste seaduste kui kõrgemajõulistega määratakse riigi põhikord ning nende andmiseks on eriline menetluskord. Nende all on silmas peetud põhiseadust ja muid põhiseaduse jõuga akte. Konstitutsionaalsed aktid on alati subordineeritud konstitutsioonilistele aktidele ning nendega sätitakse nn. riigiõigust. Vt A.-T. Kliiman. Üleminekuaja konstitutsionaalseid akte. Õigus, 1933, nr 9, lk 386 viide 5; E. Talvik. Legaalsuse põhimõte Eesti Vabariigi põhiseaduse tekkimises, muutumises ja muutmiskavades. Tartu, 1991, lk 14 viide 19. Seadu- sed põhiseaduse § 104 lõike 2 mõttes kujutavad endast selle vaheteo põhjal konstitutsionaalseid seadusi. 111 RKPJKo, 29. september 1999, 3-4-1-3-99, lõik nr 16
Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: · seadusandliku riigivõimu organid (parlament); · riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ (reeglina ainuisikuline institutsioon: vabariigis president; dualistlikus monarhias nt kuningas teatud juhtudel on riigipeal seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); · täidesaatva riigivõimu organ valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: · I rühm kohalikud omavalitsused; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia; kutsealade omavalitsused; · II rühm poliitilised organisatsioonid; · III rühm muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud).
omaaegne Tartu Ülikooli professor Artur- Tõeleid Kiimann. Normativistid on nn puhta õiguse ideoloogid. Nende arvates tekib õigus vaid iseendast, ei ole mõjutatud mingitest sotsiaalsetest faktoritest ega poliitilistest seisukohtadest. Kõige aluseks on nn alusvorm ehk moraalse autoriteedi absoluutne allikas, veel ka õiglase õiguse idee. Seega alusnorm on õigusnormide ning aktide hierarhilise ja seejuures rangelt subordineeritud süsteemi tipp ehk kõikide positiivse õiguse süsteemide vundament (seda võib nimetada A-normiks). Normativismi positiivne teene: 1) Teooria on väga tugev selle poolest, et aitab hästi rakendada printsiipi õigus on õiglus, seob absoluutses määras printsiibi ja konkreetse positiivse õiguse; 2) Just see teooria kinkis õigusteooriale normatiivaktide hierarhilise süsteemi; Normativismi negatiivne teene: kriitikat ei kannata väide, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta
olnud eesmärgiks kokkuleppe saavutamine, nüüd allutati pooled kohtulikule juurdlusele, mille eesmärkoli süüdioleku kindlakstegemine. Vastavalt ilmaliku keskvõimu tugevnemisele, mis lubas tõsta ühtlasi kohupositsiooni, hakati kanoonilist pr kasutama ka ilmalikus õiguspraktikas.Sama oluline kui oli kirikuõiguse mõju protsessiõigusele, oli kiriku mõju haldussüsteemi kujundamisele. Omaorganisatsioonilise tõhususe poolest oli kirik (alalised subordineeritud ametid) kaugelt üle ilmalikust võimust. 23. Eesti õigusajalooline areng ja Lääne õigustraditsioon. Läänelik õigustraditsioon Läänelik õigustraditsioon on rajatud 4 sambale:1 . r o o m a e r a õ i g u s e t u g e v m õ j u 2.kanoonilise õiguse tugev mõju 3. õiguskultuuri kõrge tase, mis baseerub legitiimsetel ja puritaansetel printsiipidel4.õigusriigi (rule of law, Rechtsstaat, verhovenstvo prava) mõiste üldine toetamineAlates 12. sajandist kujunema hakanud
avalik-õigusliku subjekti tähenduses). Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: · seadusandliku riigivõimu organid (parlament); · riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ (reeglina ainuisikuline institutsioon: vabariigis president; dualistlikus monarhias nt kuningas teatud juhtudel on riigipeal seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); · täidesaatva riigivõimu organ valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: · I rühm kohalikud omavalitsused; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia; kutsealade omavalitsused; · II rühm poliitilised organisatsioonid; · III rühm muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud).
Ehkki kohalikud omavalitsused moodustavad omaette autonoomse detsentralistliku süsteemi, loetakse ka nende õigusaktid haldusaktideks, sest need õigusaktidki antakse välja seaduse alusel ning täitmiseks. täidesaatva riigivõimu kõigil õigusaktidel ehk haldusaktidel kahesugune iseloom: nad on eksekutiivaktideks konstitutsiooni ning nn tavalise seaduse suhtes, olles samas legislatiivaktideks madalama õigusjõuga haldusakti suhtes. See tähendab, et institutsioonide subordineeritud hierarhilises liinis tekib seonduv hierarhiline liin ka nende institutsioonide antavate õigusaktide osas. Juriidiline motivatsioon — pretsedendiks õiguse allika tähenduses on vaid teatud osa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon (juriidilised arutlused) kuidas sellise reegli tunnetamiseni jõuti. Selline reegel on vaid üldiseks orientiiriks ning mitte konkreetseks retseptiks antud kordumatu juhu jaoks. Riigikohtu kasuaalsed
vähemalt 15aastane alaealine ülalnimetatud korras olla ka juriidiliseks isikuks oleva 81 mittetulundusühingu asutajaks ning kuuluda tema organitesse ja esindada ühendust suhetes teiste isikutega. §6. Mittetulundusühingu asutamise kord 1. Mittetulundusühingu asutamise menetluste liigid Haldusõiguses tuntakse kolme asutamismenetluse liiki: korralduskorda, loakorda ning registreerimiskorda. Korralduskorras luuakse eelkõige riigi- või kohaliku omavalitsuse organitele otseselt subordineeritud struktuure (organeid, asutusi). Mittetulundusühingud tekivad omaalgatuslikult ning nende asutamisel on võimalik loa- või registreerimiskord. Loakorra puhul on mittetulundusühingu asutamine võimalik pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi eelneval nõusolekul (loal) vastava ühingu asutamiseks. Sellise loa olemasolu on järgnevate asutamistoimingute eelduseks ja tingimuseks. Eelneva loa taotlemise nõue on ühingute asutamise vabaduse kasutamise oluline piirang.
vähemalt 15aastane alaealine ülalnimetatud korras olla ka juriidiliseks isikuks oleva 81 mittetulundusühingu asutajaks ning kuuluda tema organitesse ja esindada ühendust suhetes teiste isikutega. §6. Mittetulundusühingu asutamise kord 1. Mittetulundusühingu asutamise menetluste liigid Haldusõiguses tuntakse kolme asutamismenetluse liiki: korralduskorda, loakorda ning registreerimiskorda. Korralduskorras luuakse eelkõige riigi- või kohaliku omavalitsuse organitele otseselt subordineeritud struktuure (organeid, asutusi). Mittetulundusühingud tekivad omaalgatuslikult ning nende asutamisel on võimalik loa- või registreerimiskord. Loakorra puhul on mittetulundusühingu asutamine võimalik pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi eelneval nõusolekul (loal) vastava ühingu asutamiseks. Sellise loa olemasolu on järgnevate asutamistoimingute eelduseks ja tingimuseks. Eelneva loa taotlemise nõue on ühingute asutamise vabaduse kasutamise oluline piirang.
annaabi.ee 
