kasutamata, vajab tähelepanu, lahendame ka loengutes Vale sõna, vales järjekorras- VALE TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS · tsiviilõiguse koht õigussüsteemis ÕIGUS- käitumisnormide kogum, mis on garanteeritud riigi sunnijõuga, kui neid ei täideta võib toimuda riigisanktsioon(politsei, kohus jne) Õigus jaguneb: Eraõigus(üksikisiku huvi) ja Avalik õigus(riigi huvi) Eraõiguse ja avaliku õigusel on eristamiseks 3 teooriat: Subordinatsiooni teooria- alluvus. Eraõigus on subjektid võrdsed, avalikus õiguses on alluvus suhe. Kuid see teooria pole ka rahuldav, eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel, eestkoste) ning avalikus õiguses võrdsusel põhinevaid suhteid (haldusleping) Täiendatud subordinatsiooni teoora- Alluvuse suhe, allutakse avaliku võimu kandjale.(politsei, kohtud, kohalik omavalitsus) Eraõigus- subjektid on võrdsed Avalik õigus-on alluvus suhe, allutakse avaliku võimu kandjale
parimad valdkonnad on elektroonika, raadio telegraaf, psühholoogia, filosoofia, bioloogia, keemia. fotograafia, inseneriasjandus, teadusotsingud. Laia silmaringiga Veevalaja on hea president. Veevalajal on ilmekalt avalduv taime- ja lillekasvataja, seleksionääri ja metsandustöötaja, aga samuti kasvataja anne. Veevalajale ei sobi töö teeninduse, sotsiaalkindlustuse ja õigusteaduse valdkonnas. Tal on parem vältida suure ainelise vastutusega ametiposte, samuti jäika subordinatsiooni. Aheldatud Veevalaja mõtleb üksnes vabanemisele. Veevalaja - stress võib Veevalajale olla teinekord ergutusvahendiks, kuid see võib tuua ka ohtralt hädasid nagu kurnatusest kokkuvarisemist. Veevalaja on kas ihne või impulsiivne laristaja. See sõltub sellest, kumb valitsev planeet on tugevam. Saturni mõju all olev Veevalaja ei pane kunagi pangakonto väljavõtet ilma seda kontrollimata käest. See isik teab sendipealt, kui palju ta väärt on
Käituse normid(исходя из действующих правовых актов) Huviteooria- on seotud Rooma riigi huvidewga, eraõigus on see, mis on seotud üksikisuku kasuga (autor-Rooma jurist ulpianus) Subjektiteoria Eraõiguses-õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdsed seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted. Avalikus õiguses- õiguse subjektide õugussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. Õiguse aljalugu 12. saj Kõik oli seotud kirikuga(Koraan, piibel ja ne). Õigus ja usk oli üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja instutsioonid. Autonoomsus Oli usu- ja õiguselus omane dualism, mis on oma alguse saanud antiigist. Kristlik kirik õpetas, et keegi ei saa olla ühekorraga ´´kuningas ja preester´´ , keisri võim ja riik ei olnudd üks ja seesama
või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. · Käskivad, kujundavad ja konstanteerivad haldusaktid. · Soodustavad ja koormavad haldusaktid. · Load. Järeldused kohtupraktika pinnalt: · Haldusakti tunnused: tegemist on haldusorgani tahteavaldusega ehk tegevusega; üksikjuhtumiga; avalik-õiguslikus suhtes (võimusuhe ehk subordinatsiooni suhe, mitte koordinatsioonisuhe) ja; tal on reguleeriv toime, mis väljendub käsus, keelus, loas või millega muudetakse, tekitatakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Üldkorraldus: · Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Halduskohtumenetlus: · Halduskohtumenetluse põhiseaduslikud raamid:
Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! Õigus sarnaneb tava ja moraaliga: inimesed toimetavad riigi nimel.Varga moraal- õigusega vastuolus. Õigus,m is on amoraalne-kütuseaktsiis. Avaliku ja eraõigus püüavad määratleda kolm teooriat: Huviteooria - avalik õigus on kõik mis puudutab riigi huve, eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. Subordinatsiooni teooria ehk subjekti teooria – Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes; Subordinatsiooniteooria on avalikus õiguses, kordinatsiooniteooria on eraõiguses.. Täiendatud subordinatsiooni teooria – (puudutab avalikku õigust ainult) avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale.. Eraõiguses on subjektid võrdses. Avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale. Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused
õiglast kohtlemist ja huvikonflikte. Mis alusel eristatakse era- ja avalikku õigust? 3 ülddoktriini eristamiseks: · Huviteooria lähtub õn huvi suundumusest. Avalik õigus teenib avalikke huve, eraõ erahuve. Rooma juristi Ulpianuse tsitaat av õ lähtub Rooma riigi huvist, eraõ teenib üksikisiku kasu. Paljud õn lähtuvad nii era- kui ka avalikust huvist. Seetõttu see teooria ei saa olla ainsaks aluseks era- ja avaliku õ eristamisel. · Subordinatsiooni teooria av õ reguleerib subord. Ehk alluvussuhteid ja eraõ suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Av õigusele on iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine. Eraõ iseloomulikud lepingud. Haldusõiguses levivad halduslepingud (pooled av õ kandja ja eraõiguslik isik). Eraõ-s on ka alluvussuhteid. · Liigiteooria ehk modifitseeritud subjekti teooria rajaneb printsiibil, et üksikud õn on ära määratletud liigisubjektide poolt
milline riigiasutus on kindla kaasuse puhul pädev otsust langetama. Kaasajal on määravaks subjektiteooria. Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisus (koordinatsioonisuhetes). Avaliku õigusega on tegu siis kui subjektid on alluvussuhetes (subordinatsioonisuhetes). Koordinatsiooni puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsuseid peale panna. Alluvussuhetes on see võimalik. Ei saa välistada eraõiguses subordinatsiooni (vanemlik võim) ega avalikus õiguses koordinatsiooni. Subjektiteooria täiendus: probleem kuulub avalikku õigusesse kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Kokkuvõte Võib väita, et inimõigused on olemuselt seotud inimeste vabadusega need on õigused, mille vormiks on nõue oma vabaduse puutumatusele. Loomuõigus kaitseb õiguse jt. moraaliprintsiipide 9
2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjektiteooria- Määratleb avaliku õiguse, kuhu kuuluvad need normid, mis kohustavad või õigustavad vm avaliku võimu kandjat, nt riiki. Modifitseeritud subjektiteooria- avalikuse õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki vm avaliku võimu kandjat, kui sellist. Mõisted
Miks jaguneb õigus kaheks 3 teooriat – sest vähemaga ei saa hakkama, defineerivad eraõiguse ja avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – oleks nagu avalik õigus, aga kuulub võlaõiguse alla. 2) Subordinatsiooni teooria – avalikus õiguses on subjektid alluvus suhetes ja eraõiguses on subjektid võrdsed a. Mina ostan riigi käest auto (ma ei ole kohustatud seda ostma). Makse peab maksma –jah. b. Probleem – lapsed alluvad vanematele (perekonna õigus) 3) Täiendatud subordinatsiooni teooria – allutakse avaliku võimu kandjale. a. Allutakse riigile mitte lapsevanemale
Seni toiminud riiklikud institutsioonid lakkasid töötamast ning valitsus pidi igal sammul arvestama Petrogradi Nõukoguga, mis koondas endas kõikide vasakjõudude esindajaid. Nende kahe institutsiooni kooseksisteerimine tähendas Venemaal kentsakat topeltvalitsemist. Terve oma eluea jooksul ilmestas Ajutise Valitsuse tegevust otsustusvõimetus ning oluliste reformide edasilükkamine. 27. veebruaril avaldatud Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1 likvideeris armees kehtinud subordinatsiooni ning kutsus ellu soldatite poolt valitava Soldatite Nõukogu (McCauley 2008). Algas topeltvalitsemine, mida Trotski hindas topeltvalitsematuseks. Selle tulemusena kahanes niigi demoraliseerunud sõjaväe kuulekus ,,pursuide" juhitud Ajutise Valitsuse suhtes, mis viimasele hiljem kurjalt kätte maksis. Nende sündmuste ajal viibis Lenin Esimese maailmasõja tõttu Sveitsis Zürichis. Bolsevike partei tegevus Veebruarirevolutsiooni ajal oli piirdunud apellatsioonide ja
AVALIK ÕIGUS Subjektiteooria, huviteooria, subordinatsiooniteooria üks pooltest on allutatud teisele. Normiteooria eristab avalikku ja eraõigust normisisust, avalikus õiguses võib teha üksnes seda, mida seadus otseselt lubab. Eraõigus võib teha kõike seda, mida seadus otseselt ei keela. Eraõigust ja avalikku õigust eristatakse järgmiste kriteeriumite alusel: 1. subordinatsiooni teooria: eraõiguses on subjektid juriidiliselt võrdsed, avalikus õiguses omab üks pool teise üle võimu; 2. huviteooria: eraõigus on see, mis on üksikisiku huvides, avalik õigus see, mis on üldistes huvides; 3. subjektiteooria: eraõiguses on subjektideks eraisikud ja avalikus õiguses on üheks subjektiks avaliku võimu kandja; 4. liigi e. modifitseeritud subjekti teoora: millisele subjektile õigusnormist tulenev käitumiseeskiri on suunatud
a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksikisiku huvist). 2) Subordinatsiooni teooria (alluvusteooria) pärineb 19. sajandi ja sellele eelneva ajastuettekujutusest, et inimene on riigi alam. Avalikku õigust iseloomustab alluvussuhe. Eraõigust iseloomustab võrdsussuhe. ( Subordinatsiooni teooriast lähtub ka A. Tõeleid-Kliimann ,,Õiguskord") Probleem: alluvussuhet on ka eraõiguses. 3) Subjektiteooria Avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat
4) riigile vajalike ressursside kogumine 5) personali ettevalmistus haldusorganitele Halduse põhifunktsioonid jagunevad: 1) prognoosimise ja planeerimise funktsioon 2) täitmise funktsioon (organisatoorne) 3) kontroll Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib haldusõiguses, -menetluses ja -korralduses. Oluliseks nõudeks on lihtsus ja arusaadavus. Demograafia - lihtkodanik era- ja avaliku õiguse piiritlemise teooriad huviteooria subordinatsiooni teooria subjekti teooria Haldusõiguse reguleerimise eripärasused seisnevad: 1) haldussuhtele on omane käsu olemasolu ja kohustatud subjektil on kohustus seda täita Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid 1) õigusriigi printsiip (võimude lahususe eksisteerimine, õigusnormi täpne kujundamine, õiguskindlus (kord vastuvõetud kord jääks kehtima, taandkuupäevaga koormaga ülesandeid ei tohi kehtestada)
- eraõigus Kui ei ole lubatud normi, siis on keelatud. - avalikõigus 1.2. Huviteooria eristab, mis era-, mis avalikõigus. 1. HUVITEOORIA eristab, mis era-, mis avalik õigus Avalik õigus lähtub riigi huvist. Eraõigus lähtub üksikisiku kasust. 2. SUBORDINATSIOONITEOORIA (sub-alluvus) Avalikus õiguses subjektid alluvussuhtes. Eraõiguses võrdses õiguses. Lapsed alluvad vanematel, allumine riigile (täiendus huviteooriale). 3. TÄIENDATUD SUBORDINATSIOONI TEOORIA Allutakse avaliku võimu kandjale: riik, kohalikud omavalitsused. (Avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja.) MIKS ON TEOORIAID KOLM? Esimesel kahel on puudused. Huviteooria puudus: paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. (Riik on omanik, aga võib olla ka pärija.) Näide: auto ostmine ministrile on lepinguõigus ehk eraõigus, kuid sellega luuakse alluvussuhe, mis on
olemasolevas kollektiivis; pidevalt täiendab oma teadmisi ja nõub seda töötajatelt; püüab olla sõbralik, kuid nõudlik; oled mõistliku distipliini poolt, läheneb igale töötajale individuaalselt ja püüab olla kõiges eeskujuks. Selline juhtimis stiil aitab hoida distsipliini, motiveerida töötajaid ja samal ajal jäädes nendega ,,lubatud" sõbralikes suhetes. Alluvad reageerivad sellisele juhtimisele positiivselt. Sellega ei rikuta subordinatsiooni, austatakse juhti ja ei 6 kardeta pöörduda nõu saamiseks. Samuti avab piirid ettepanekuteks. Juhi peamisteks tööülesanneteks on töötajate motivatsioon, et tagada seatud eesmärkide täitmine, tööülesannete jagamine, igapäevase töö jälgimine ja koordineerimine, töögraafikute tegemine. Kontorijuht on pealüliks tellerite ja teiste kõrgemate juhtide vahel. Ta vastutab infoliikluse ja selle täpsuse eest
2) Professionaalne bürokraatia 6) Konglomeraat organisatsioon 3) Allasutuste organisatsioon 7) Komitee/komisjon organisatsioon 4) Adhokraatia 1) Mehhaaniline bürokraatia, tekkis ideest luua maksimaalselt hästi toimiv organisatsioon (Weber ja Taylor käsitlevad seda). Mehhaaniline bürokraatia püüab luua organisatsiooni, kus oleks: · väga selge hierarhia, rangel subordinatsiooni põhimõttel. · käskude ahel toimib ülevalt alla (mitte "üle hüpates") ning info liigub alt üles (samuti mitte "üle hüpates"), et oleks võimalik töö kontroll. · maksimaalselt detailne tööjaotus, täpne spetsialiseerumine. Mida rutiinsem tegevus, seda parem on antud tegevust kaudselt (instruktsioonide kaudu)juhtida. · vähendada mitteformaalseid suhteid, suurendada formaalselt reguleeritavate suhete hulka. Peab
Täiendavad ülesanded: ühiskondlik poliitiliste organisatsioonide registreerimine (kriminaalhooldus, äriühingute registreerimine). Kohtusüsteemi raking - kohtute struktureeritud süsteem, kus üksikud kohtud on üksteise suhtes funktsionaalses, koordineeritud, subordineeritud või harukondlikus seotuses. Kohtud: 1) Astmetud - üks kohus; 2) Astmelised - a) kaheastmeline e. revisjoniastme kohus b) mitmeastmeline - (subordinatsiooni suhe) kõrgeim aste kassatsioonikohus, temale allub apellatsiooni kohus, madalaim allastme kohus; Apellatsioonikohus otsustab sisuliselt ise, võib saata tagasi allastme kohtule uues koosseisus. Kassatsioon on apellatsiooni läbivaatamine. Otsus tühistatakse ja saadetakse allastme kohtule uues koosseisus tagasi või ei. Sisu osas ei otsustata. Toimub teistmismenetlus. Võib parandada alamaastme kohtute kohtuvigu: 1) Koosseisu alusel
Huviteooria huvi suundumusest lähtuvalt avalik õigus teenib avalikke huvisid ja eraõigus erahuvisid. Doktriini motoks on Rooma juristi Ulpianuse moto, et "Avalik õigus on see mis, puudutab Rooma riigi huve ja eraõigus lähtub üksikisiku kasust". See teooria pole piisav, selleks, et eristada era- ja avaliku õiguse norme, sest mitmed eraõiguse normid lähtuvad samuti avalikest huvidest ning vastupidi. Subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e alluvussuhteid ja eraõigus seevastu suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Ta ei saa olla aluseks liigitusel, sest ka eraõiguses on norme, mis reguleerivad subordinatsiooni suhteid (nt eestkoste) ning avalik õigus võib reguleerida koordinatsioonisuhteid nt haldusleping. Modifitseeritud subjekti teooria e riigiteooria avalik õigus on see õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja see oli algselt
1) alalised: vahetused ainult rotatsiooni käigus, nt parlamendid jne; 2) ajutised: kindla ülesande täitmiseks, nt ekspertkomisjonid. 4. Tsentralisatsiooni ja dekontsentratsiooni alusel: 1) kõrgeima täidesaatva riigivõimu organid (valitsus); 2) keskhaldusorganid (ministeeriumid, riigiametid, inspektsioonid); 3) riigi haldusorganid (regionaal- või vahetasandi haldusorganid, nt maavanem); 4) lokaalsed haldusjaotusorganid (ametnikud/teenistujad, nt politseinik). 5. Subordinatsiooni alusel: 1) suhteliselt sõltumatud (tegutsevad nt ainult seaduse alusel) 2) sõltuvad ehk subordineeritud (tegutsevad seaduse kui ka nt määruste jms alusel). 6. Struktuuri alusel: 1) lihtsad ehk tavalised ehk ainuisikulised; 2) mitmeastmelised ehk liigendatud ehk keerulised: a) funktsionaalsed, b) valdkonnasturktuurid. 7. Haldusaktide hierarhia alusel: 1) legislatiivorganid, 2) eksekutiivorganid. Sellise liigituse puhul:
kirjutatud kommentaare. Euroopa ei läinud koostöös, vaid arenes kahte suunda common law ja kontinentaalne, Mandri -Euroopalik. Ka Mandri-Euroopa õigus on dualistlik (ka Common Law ja islami): era- ja avalik õigus. Eraõigus on kõik see, mis on seotud üksikisiku huviga (kasuga), avalik õigus on see, mis on seotud avaliku e üldise e riigi huviga. Eraõiguslikus süsteemis oleme võrdses e kooridnatsiooni suhetes, avaliku õiguse süsteemis aga allutatud e subordinatsiooni suhetes. Normil põhinev õiguskultuur. On jaotunud valdkonniti kas avaliku või eraõiguse normideks. Eraõiguses valitseb nn privaatautonoomia, saab ise väga palju kujundada, saab ise valida, kas siseneda või ei jne. Avalikus õiguses ei ole asi nii roosiline, kuid ka seal on toimimas kindlad normid, mis näitavad kokkulepet ühiskonnas. Mandri-Euroopa õigussüsteemi korrastamisel on oluline osa kodifikatsioonidel. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 16. september 2008. a. 8:55
eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel nende parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Internset ehk sisemist kontrolli teostavad halduse enda ametiasutused ja haldusametnikud. Selline kontroll võib omakorda jaguneda: 1. Teenistuslik järelevalve esineb tsentralisatsioonisüsteemile rajatud ametkonnas ja põhineb subordinatsiooni- ehk alluvussuhetel. Seda liiki järelevalve sisuks on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused (organid) ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse suhtes. Teenistuslikku järelevalvet korraldavad VV, minister, ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektor, riigisekretär ja maavanem. 2. Riiklikuks järelevalveks nimet internset halduse kontrolli, mis seisneb asutuste, ametnike
(dispositiiv-normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus) Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Kuna ei ole nende vahel selgepiirilist eraldamist, siis paljud õigusnormid lähtuvad nii avalikest kui ka erahuvidest. St üldised hivid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest ja vastupidi. 2) subordinaarsusteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- e alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Puudus-teatud juhtudel eraõ reguleerib subordinatsioonisuhteid ning vastupidi. 3) subjektiteooria - loeb avalikuks õiguseks nende õigusnormide kogumit, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on avaliku õiguse kandja. On oluline era- ja avaliku õiguse eristamine. 5. Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused
kloostrielu reegleid ja kombestikku, olemata otseselt tema alluvuses. Paljud sellised kloostrid olid ühinenud societas'eks, teatud vennaskondadeks, mille liikmetel oli kohustus vastastikku üksteise eest palvetada. Sidemed Cluny kloostri ja harukloostrite puhul piirdusid isikliku sõltuvusega abtist. 3 Tsistertslaste ordu õiteaeg oli 12. saj. Nemad arendasid välja keerulise afilieerimis-, delegeerimis- ja representatsioonivõrgu, mis tagas informatsiooni liikumise ja subordinatsiooni. Keskseks printsiibiks oli afiliatsioon. Iga tsistertslaste kloostri rajajaks oli mõni teine klooster, mille alluvusse ta jäi, moodustades niiviisi kloostriteahela. Erinevalt benediktlaste iseseisvatest kloostritest valitses tsistertslastel kindel hierarhia ning erinevalt Cluny süsteemist töötas see hierarhia delegeerimise printsiibil (ordu juhid ei pidanud kõike ise tegema, vaid tütarkloostrite ole teostasid järelvalvet emakloostrid). Olid olemas ka kesksed institutsioonid
normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus).Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Kuna ei ole nende vahel selgepiirilist eraldamist, siis paljud õigusnormid lähtuvad nii avalikest kui ka erahuvidest. St üldised hivid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest ja vastupidi. 2) subordinaarsusteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- e alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Puudus-teatud juhtudel eraõ reguleerib subordinatsioonisuhteid ning vastupidi. 3) subjektiteooria - loeb avalikuks õiguseks nende õigusnormide kogumit, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on avaliku õiguse kandja. On oluline era- ja avaliku õiguse eristamine. 5. Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused Haldusõ loob õiguskorra haldusfunktsioone teostava riigi ja kodanike vahelistes suhetes.
Valla- ning linnavolikogul on ôigus kehtestada eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus seadustikus. Karistusõigus reguleerib keelatud käitumise valdkonda ja milliste lubatud vahenditega võib riik sekkuda teo toimepanemise puhul. 8. Era- ja avaliku õiguse piiritlemine · Huvi teooria kes on huviline, kas avalik sektor või eraisik · Subjekti teooria kes on normi adressaadiks, subjektiks? Kellele kohustus pannakse? · Subordinatsiooni teooria alluvussuhted: kui isikute vahel on võrdsed suhted, on tegemist eraõigusliku suhtega, kui suhted on ebavõrdsed, kus üks isik on kohustatud midagi tegema ja teine on õigustatud, siis on tegemist avaliku õigusega. · Modifitseeritud subordinatsiooni teooria e liigi e lõppastme teooria määratleb selle järgi, kellele täitmiseks on see antud (kes on lõplik kasusaaja) 9. Juriidiline fakt ja õigussuhe
orienteeritud nn. ,,kriminaalidele'', kes on teatud situatsioonis otsustanud käituda õigusvastaselt ning seetõttu on riik kohustatud, käesoleva seaduse normide rikkuja suhtes rakendama õigust. Kaasajal on õigusvaldkondade eristamisel määravaks teooriaks nn. subjekti teooria, mille kohaselt kuulub õiguslik probleem eraõigusesse, kui on tegemist koordinatsiooni suhetega ehk õiguse subjektid on võrdses seisundis ja avaliku õigusega, kui õiguse subjektide õigussuhe on subordinatsiooni ehk alluvussuhetes.32 Subjekti teooria kohaselt, kuulub uuritav õigusakt kindlasti avaliku õiguse sfääri, sest kui füüsiline või juriidiline isik peaks sattuma vähemalt ühte KarS'i eriosa faktilistes koosseisudes kirjeldatud elulistesse asjaoludesse, on õigusvastase käitumise karistajaks riik ning füüsiline või juriidiline isik on konkreetsetest asjaolduest lähtuvalt allutatud subordinaarsele õigussuhtele.
2. Õiguse süsteem · Huvi teooria- Avalik õigus on see, mis on seotud (Rooma) riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga · Subjekti teooria - Eraõiguses on subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.Avalikus õiguses on subjektid õigussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. 3. Õiguse autonoomsus Õhtumaast usu- ja õiguselus omane teatud dualism, mis on oma alguse saanud antiigist, jumaliku ja inimliku päritoluga õigust.Peaaegu kõikjal on kaks teineteisele vastanduvad instantsi, kelle ülesanne seisneb inimliku elu korraldamises, kuid erineval moel. Kristlik kirik- keegi pole ühekorraga ,,kuningas ja preester".keisri ja jumala vahel on suur erinevus, kuid mõlemad olid olemas ja mõlemal olid oma nõudmised
puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist. Sageli lähtuvad paljud õigusnormid nii avalikust kui ka erahuvist. (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine – kas era- või avalik õigus? – omandireform lähtub avalikust huvist 2. Subordinatsiooniteooria – avalik õigus reguleerib subordinatsiooni ehk alluvus suhteid. Eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine (seadus, määrus, haldusakt), eraõigusele aga leping. Puuduseks see, et ka eraõigus võib teatud juhtudel reguleerida subordinatsiooni suhteid (vanem ja laps). Teatud juhtudel reguleerib avalik õigus ka ordinatsioonisuhteid (nt halduslepingud). Kuid esineb ka erandeid
· Õige õigus on ainult selline, mis on kantud õiguse ideest. Õiguse valdkonnad 1. Eraõigus õigusnormide kogum, mida iseloomustab privaatautonoomia (poolte juriidiline võrdsus). Selline õigusega relevantne tegelikkus, kuhu sattudes oleme juriidiliselt võrdsed. Saame otsustada, kas siseneda õiguslikku tegelikusesse või mitte. Kordinatsioonisuhted, oleme võrdsed. 2. Avalik õigus subordinatsiooni suhted õiguslikus elus, oleme juriidiliselt allutatud positsioonil. Avaliku võimu kandja on juriidiliselt tugevam. 3. Karistusõigus olemuslikult avalik õigus. Subordinatsiooni suhted, allutatuse suhted. Üheks pooleks alati avaliku võimu kandja. Ebameeldiv situatsioon. Õigusliku tagajärjena järgneb sanktsioon, see annabki aluse rääkida karistusõigusest. · Mandri-euroopaliku õigusmaailma lätted n kinni antiikmaailma rooma õiguses.
funktsioonide täitmiseks (nt politseiprefekt; fiskaal); 4) riigi lokaalsed kohahaldusorganid väikseimates territooriumi haldusjaotuse üksustes - siin on tihti ainuisikulised institutsioonid ehk ametnikud/teenistujad (nt konstaabel) 5) Riigiorganite liigitus subordinatsiooni alusel: 1) suhteliselt sõltumatud (tegutsevad ainult seaduse või seaduse ja selle alusel kehtestatud muu õigusakti alusel); 48 3) sõltuvad ehk subordineeritud (tegutsevad nii seaduse ja selle alusel kehtestatud muu õigusakti alusel, kuid samas otseselt ka subordinatsiooni alusel antavate käsundite/korralduste põhjal). 6. Riigiorganite liigitus struktuuri alusel:
kohalike omavalitsuste reform riigiaparaadi puhastamine amnestia poliitvangidele rahva heaolu kasv, töötingimuste parandamine, põllumajanduse ja kultuuri edendamine, rahvaste sõprus ... 22. VI 1940 sõjavägade ülemjuhataja (Laidoner) vabastamine; asemel sõjavägede juhataja Gustav Jonson Kaitseseisukorra seadus võimaldas presidendil, sõjavägede ülemjuhatajal ja sisekaitseülemal tavalist subordinatsiooni eirates: vabastada ametist ametnikke ja sõjaväelasi määrata karistusi, sekkuda kohtueelsesse uurimisse, määrata preventiivseid areste sulgeda ettevõtteid, väljaandeid ja mittetulundusühinguid sekvesteerida kinnisvarasid või ettevõtteid sulgeda õppeasutusi keelata üksikute isikute viibimist mõnes riigi piirkonnas tühistada teiste ametiisikute otsuseid
siiski avaliku õiguse normide kogumiga. Kui isik tugineb asutuse eraõiguslikku tegevust vaidlustades halduseraõiguslikule normile, kuulub see halduskohtu pädevusse. Halduseraõiguslike vaidluste eristamine tsiviilasjadest on lihtne, kui suhteid reguleerib eriseadus, nt riigihangete seadus. Muudel juhtudel tuleb hinnata, kas vaidluses domineerib n-ö avalik element, s.o tunnused, mis viitavad võimusuhtele. Klassikalistest piiritlemisteooriatest huvi-, subordinatsiooni- ja subjektiteooria pole ükski täiuslik ja nende praktiline väärtus on väike. Nõnda on Riigikohus lükanud subordinatsiooniteooria kui puuduliku otseselt kõrvale.8 Avaliku õiguse rakendusala ei piirdu tänapäeval kaugeltki subordinatsioonisituatsioonidega, s.o võimukandja ühepoolsete käskude ja keeldude ning sunnitoimingutega. Täitevvõimu arsenalis moodustavad meie päevil olulise koha ka reaal- ja infotoimingud, (haldus)lepingud ning asutuste ja üksikisiku vaheline
1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J
1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J
1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J
avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria – avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud – poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e. modifitseeritud subjektiteooria (ka liigiteooria) – üksikud õigusnormid määratakse ära liigi subjektide poolt
Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. Teooriad a. Huviteooria – kelle huvides – lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule – riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria – 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad – selgus, vabadused piiratud – Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted – samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria – mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J
- Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koordinatsioon (koostöö, läbirääkimised). Siiski teevad ka nt avalikus õiguses organid koostööd (nt valdade koostööd) ning eraõiguses kehtib subordinatsioon (perekondlikud suhted). - Subjektiteooria ütleb, et avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja.
Positiivne külg on see, et kui meil pole ühtegi muud pidepunkti, siis ta aitab meid edasi ja annab meile suuna ette. Negatiivne on see, et detailides see teooria meile vastust ei anna. Probleemiks on, et enamik norme lähtub nii era- kui ka avalikust õigusest. Nt võlaõiguse normid pole ainult erahuvides, vaid vägagi avalikes huvides, et valitseks õigusrahu. Või ehitus- ja plaanerimisõiguse normid, mis on nii avalikes kui ka erahuvides. Või ka korrakaitseõigus. Subordinatsiooni ehk alluvusteooria avalikus õiguses valitseb subordinatsioon, ülevalt alla; eraõiguses valitseb ordinatsioon ehk horisontaalsuhe. Kõik need teooriad püüavad positiivselt määratleda avalikku õigust. Eraõigus ei ole avalik õigus. Positiivne külg on see, et ta toob selgelt välja avaliku õiguse erisuse. Subjektiteooria avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat
avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e. modifitseeritud subjektiteooria (ka liigiteooria) üksikud õigusnormid määratakse ära liigi subjektide poolt
avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e. modifitseeritud subjektiteooria (ka liigiteooria) üksikud õigusnormid määratakse ära liigi subjektide poolt
avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e. modifitseeritud subjektiteooria (ka liigiteooria) üksikud õigusnormid määratakse ära liigi subjektide poolt
Hoolimata sellest, et otsust vastu ei võetud, suuresti ka Eestis käivitus juba protsess- siseministeeriumis toimus täielik kaadrivahetus, ka juhtkonna tasandil, minister vahetas välja sisuliselt kõik osakondade juhatajad ja tähtsamad tegelased- põhimõttel, et alati üksust juhatas Eesti nimega tšekist. Olukord oli selline, et kohati oli nii, et oli osakonna juhatajaks major, aga tema asetäitjaks oli polkovnik. Tavasituatsioonis polnud see absoluutselt võimalik sõjaväelise subordinatsiooni seisukohalt vaadatuna. Eestlastest kõrge aukraadiga tšekiste polnud kuskilt võtta. Ka parteiliinis vaatamata sellele, et otsust vastu ei võetud, hakati välja vahetama Moskvast Eestisse saadetud inimesi. EKP II sekretär pakkis nt asjad kokku jne. Beria maha võtmise juures on oluline rõhutada, et see pole ainult Hruštšovi teene. Talle meeldis väga kõneleda sellest, kuidas ta Beria paljastas ja kuidas tänu tema mehemeelele kurjategija õigeaegselt tabas
a) lihtsad õigussuhted - üks pool on üksnes õiguste ja teine üksnes kohustuste kandja; b) liitõigussuhted - mõlemad pooled on nii teatud õiguste kui ka kohustuste kandjad. Eraõiguslikud suhted on tüüpilised regulatiivsed õigussuhted, mis rajanevad poolte täielikul võrdsusel. Poolte võrdsus ei ole aga tüüpiline avalik-õiguslikele suhetele, mis jagunevad: 1) haldusõigussuheteks - (ka: administritatiivõiguslikeks) - põhinevad alluvuse ehk subordinatsiooni printsiibile (vahekorrale), kus pooled ei ole võrdsed); 2) kriminaalõigussuheteks - so lihtne õigussuhe, kus pooled ei ole võrdsed (nt riik><õiguserikkuja). § 2. Õigussuhte struktuur (elemendid) P.1. Õigussuhte struktuur Õigussuhte struktuur rajaneb kohustuse mõistel, millest tulenevad kaks kõige üldisemat õigussuhte sisu elementi - nii konkreetne kohustus kui ka konkreetne õigus (õigustus). Kuid 39
avaliku õiguse piiritlemise ühele olulisele aspektile, kuid ta ei võimalda siiski nende selgepiirilist eraldamist. Ja seda põhjusel, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Üldistatult võib öelda, et kogu õigus, s.h. ka eraõigus, teenib ühiskondlikku korda ja seega puudutab avalikke huvisid ning, vastupidi, üldised huvid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest; 2) subordinatsiooniteooria, mille järgi avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- ehk alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Selle käsitluse alusel on avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine (seadus, haldusakt), eraõigusele aga leping. Nimetatud teooria puuduseks loetakse seda, et ka eraõigus võib teatud juhtudel reguleerida subordinatsioonisuhteid (suhted vanemate 12 ja laste vahel, eestkoste) ning vastupidi, teatud juhtudel reguleerib avalik õigus ka koordinatsioonisuhteid (haldusleping);
avaliku õiguse piiritlemise ühele olulisele aspektile, kuid ta ei võimalda siiski nende selgepiirilist eraldamist. Ja seda põhjusel, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Üldistatult võib öelda, et kogu õigus, s.h. ka eraõigus, teenib ühiskondlikku korda ja seega puudutab avalikke huvisid ning, vastupidi, üldised huvid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest; 2) subordinatsiooniteooria, mille järgi avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- ehk alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Selle käsitluse alusel on avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine (seadus, haldusakt), eraõigusele aga leping. Nimetatud teooria puuduseks loetakse seda, et ka eraõigus võib teatud juhtudel reguleerida subordinatsioonisuhteid (suhted vanemate 12 ja laste vahel, eestkoste) ning vastupidi, teatud juhtudel reguleerib avalik õigus ka koordinatsioonisuhteid (haldusleping);
või erilised asjaolud, kus avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise huve; o Õigus asja menetlemisele mõistliku aja jooksul o Õigus kohtumenetlusele sõltumatus ja erapooletus kohtus Sõltumatus: - sõltumatus täidevvõimust ja protsessiosalistest - Subordinatsiooni puudumine riigi ükskõik millise teise institutsiooniga - Sõltumatust ei mõjuta kord, mis kohustab madalama astme kohtuid arvestama kõrgema kohtu loodud pretsedendiga. - Kuid mõjutab ettekirjutus, kuidas konkreetset kohtuasja lahendada. Erapooletus: - Kohtunikul puuduvad eelarvamused ühe poole suhtes ja ta ei eelista ühte menetlusosalist teisele.
annaabi.ee 
