nahast, lihastest ja teistest elunditest. 117. Alanevad juhteteed, nende ülesanded: alanevad juhteteed on motoorsed ning nende kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust need motoorsete närvide kaudu antakse edasi keha perifeeriasse lihastesse ja teistesse elunditesse. Tahtelisi liigutusi reguleerivad närviimpulsid kulgevad mööda kortikospinaalkulglaid koore tasandilt. Kõik ülejäänud alanevad juhteteed moodustavad nn subkortikaalkulglad Tallinn nende kaudu kulgevad erutused lihastele alateadlike, automaatsete liigutuste sooritamiseks. 118. Seljaajunärvi moodustumine (joonis 27 lk 47): seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühendamisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu selgrookanalist, jaguneb ta kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on oma talitluselt seganärvid
Alanevad juhteteeed on motoorsed, nende kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Signaalid liiguvad ülalt alla. Jagunevad: a) kortikospinaalkulglad tahtlikud tegevused, ma tahan ja teen(tahan minna lava juurde ja lähen); b) subkortikaalkulglad automaatsed, hästi omandatud motoorsed liikumised. Kulgevad eesvalgeaines. Automaatne tasand, nt see, et klaveripala on käe sees, et ei pea selle üle enam mõtlema. Selle tõttu on oluline, et õpetus(nt pilliõpetus) oleks algusest peale õige, olgu siis lihtne, aga õige, muidu salvestuvad valed liigutused, vale tehnika subkortikulaakulglatena. Aga kuhu alla läheb see, et kõrvetades võtad ruttu jala ära ? subkortikaalne. 63. Nimeta peaaju osad. Joonis 19. Lk 193
Algavad peaaju eri osades ja lõppevad seljaaju hallaine eessarvede motoorsete neuronite juures. Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. 1) Kortikospinaalkulglad – kulgevad motokorteksi pretsentraalkäärust mööda seljaaju eesvääti vastavalt tasemele, millist segmenti on vaja informeerida. Tahtlik liigutus. - Lateraalne kortikospinaalkulgla - Eesmine kortikospinaalkulgla 2) Subkortikaalkulglad – automaatsed liigutused - Rubosspinaalkulgla: algab keskaju punatuumast, lõpeb seljaaju eessarve motoneuronite juures. - Tektospinaalkulgla: algab keskaju nelikküngastikust - Vestibulospinaalkulgla: algab ajusilla vestibulaartuumast ja tuleb kuhu on paigutatud tasakaalunärvi tuum. 21. Lihastegevuse juhtimise ja tagasiside ülesanded 1) Närviimpulsside kulg tahtlikul põlveliigese sirutamisel: Signaal reielihasest (lihaskääv ja kõõlusorgan) sirutustaseme kohta -> reienärv ->
Iseloom- sensoorne 161. Pea- ja seljaaju alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Alanevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse(lihastesse jt elunditesse) Paiknemine- seljaaju valgeaines eesmistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- motoorsed JAGUNEVAD: - kortikospinaalkulglad - subkortikaalkulglad(juhtimine automaatne) 162. Seljaajunärvi moodustamine, arv, jagunemine Moodustamine- moodustusb seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel Arv- 31 paari: 8 kaelanärvi paari 12 rinnanärvi paari 5 nimmenärvi paari 5 ristluunärvi paari 1 õndranärvi paari Jagunemine väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist: - selgmine(pikad)- innerveerivad süvasid seljalihaseid, vastava piirkonna nahka
Iseloom- sensoorne 161. Pea- ja seljaaju alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Alanevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse(lihastesse jt elunditesse) Paiknemine- seljaaju valgeaines eesmistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- motoorsed JAGUNEVAD: - kortikospinaalkulglad - subkortikaalkulglad(juhtimine automaatne) 162. Seljaajunärvi moodustamine, arv, jagunemine Moodustamine- moodustusb seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel Arv- 31 paari: 8 kaelanärvi paari 12 rinnanärvi paari 5 nimmenärvi paari 5 ristluunärvi paari 1 õndranärvi paari Jagunemine väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist: - selgmine(pikad)- innerveerivad süvasid seljalihaseid, vastava piirkonna nahka
peaajju. 164) Alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom Motoorsed. Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 1) KORTIKOSPINAALKULGLAD –Ajukoor, reguleerivad tahtelisi liigutusi. 2) SUBKORTIKAALKULGLAD – ajukoore alused keskused, automaatsed tegevused 165) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemine (Jooniste vihik, joonis 19) Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve.
annaabi.ee 
