2. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Oletame nüüd hetkeks, et ei ole ei Jumalat, ei taevast, maad, meil pole ei käsi, jalgu jne. Võib olla olid need kõik vaid illusioonid, mille lõi keegi kuri deemon. Kuid ühes asjas ma siiski ei saa kahelda selles, et ma kahtlen. Pole võimalik mõtlemine ilma mõtleva subjektita. Mõtlen, järelikult olen olemas (ld Cogito, ergo sum). See on kõige ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde. Teine ilmselge tõde seostub ülimalt targa, võimsa ja täiusliku Jumala ideega, mille inimene oma mõistuses avastab. Jumala idee allikaks saab olla ainult Jumal ise, sest inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest. Nii et teine ilmselge tõde kõlab: on olemas Jumal. Kolmas ilmselge tõde käib materiaalse maailma kohta
teadmised kolme maailma vahel. Teadmine subjektiivses tähenduses, mis on teatud mõistuse seisund või kalduvus teatud viisil tegutseda. (käib koos subjektiga (inimesega) ja sõltub subjekti mõistuse (teadvuse) seisundist.) Popperi järgi on see niiöelda teine maailm. Teadmine objektiivses tähenduses, mis sisaldab probleeme, teooriaid, arutlusi, argumente. Teadmine selles mõttes tähendab teadmist ilma inimeseta, kes teab, teadmine ilma tunnetava subjektita. Need on valemid, teooriad, raamatud jne ehk inimlooming (vaimne looming). Popperi järgi on need teadmised küll inimeste mõttetöö vili, kuid nad moodustavad omaette maailma, niiöelda kolmanda maailma. Esimene maailm on füüsiliste objektide ja füüsiliste seisundite maailm. 1)füüsiliste objektide või seisundite maailm 2)teadvuse seisundite ja tegevuseks kalduvuste maailm 3)mõtlemise objektiivse sisu, eelkõige teaduslike ideede, poeetiliste mõtete ja kunstiteoste sisu
poole" Descartes'i plaan tõsikindla teadmise saavutamiseks on kaheetapiline: 1. Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades. 2. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Kuid ühes asjas ma siiski ei saa kahelda selles, et ma kahtlen. Pole võimalik mõtlemine ilma mõtleva subjektita. Mõtlen, järelikult olen olemas (ld Cogito, ergo sum). See on kõige ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde. Ma saan kahelda, vaid siis kui ma ise olen olemas ja kui kõik muu ongi meelepett ja väär ja vale ja tekitab kahtlust, siis ühes asjas kahelda ei saa - iseenda olemasolus, sel hetkel kui sa kahtled. Keha ja Hing. Kui ma saan kindel olla, et ma olen olemas, siis saan ma kahelda oma keha olemasolus. Siin tulebki keha ja hinge eristamine. Eristamist on kolme liiki: reaalne,
ja laste vastu vägivalda, sisaldab koduvägivald peamiselt meeste vägivalda oma lähedasemate vastu, kelleks on siis elukaaslased, abikaasad ja lapsed. Intervjuud vägivaldsete meestega näitavad juurdunud sisekaemuse puudust: mehed ei mäleta, ei tea ega mõista seda, mis juhtus (1). Mehed ei kirjelda endid kui oma tegude subjekte. Selle asemel suunavad mehed oma tunded ümbritsevale. Need mehed ei võta endale vastutust oma tegude eest. Minu esimene idee ongi näha meeste tegusid kui subjektita vägivallaakte. Mees võib olla hirmunud ja ebakindel, tunda haavatavust ja jõuetust, aga meeste maailmas, kus sa pead olema tugev ja taluma raskusi, ei ole sellistele tunnetele kohta. Naine on see, keda süüdistatakse mehe vägivallategudes, kuna see tundub turvalisem kui oma tavapärase maskuliinsuse ideedest erinevate tunnete tunnistamine. Seda nimetan ma meeste võimetuse tundeks. Miks mehed vihastavad? Kusagil sisemuses tunnevad nad, et neil on õigus naist omada
Descartes oli 17. sajandil ratsionalismi isa. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Pole võimalik mõtlemine ilma mõtleva subjektita. ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" (ld Cogito, ergo sum). [11][12] VALGUSTATUD ABSOLUTISM SAKSAMAAL 1618-1648 aastatel toimunud sõda kurnas poliitiliselt ja majanduslikult niigi nõgrenenud Saksamaad äärmusliku piirini. Sõja lõpetanud Vestfaali rahuga kinnistati juriidiliselt maa poliitiline jaotus ligi 300 riigiks ning selline killustatus kestis üle kahe sajandi. Saksa-Rooma keisri tegelik
Klassikaline r. me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse. Teadmise objektid Milliseid „asju“ saab ( on võimalik ) teada? Mille kohta saab olla teadmist? Väline maailm Minevik Tulevik Väärtused Abstraktsioonid Vaimuseisundid( kelle omad) Teadmise subjektid Kes teab Kes on võimeline ja mis liiki teadmiseks Kas on teadmisi ilma subjektita. Kuidas sõltub teadmine Soost Rassist Ühiskondlikust staatusest Uusajal on epistemoloogia filosoofia domineerivamaid valdkondi. 22.Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Feministid on väitnud, et traditsiooniline epistemoloogia jätab teadmise subjekti õigustamatult tahaplaanile. Kui igapäevaelus võetakse naiste juttu enam- vähem tõsiselt, siis äärmuslikul kujul ei
12 C3b3. `X ees, Y taga, Z keskel': Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel (kass); Ora ees, kera keskel, käärid tagaotsas (pääsuke). C4. Täisparallelistlikke topeldatud `Substantiiv + sihitu verb' -struktuure: Koorem liigub, kandja seisab (voodi ~ iste ja inimene); Luu põleb, liha sulab (küünal); Pere sööb, laud laulab (emis imetab põrsaid). Määratlemata subjektiga (e. süntaktilise subjektita) mõistatused on hea aine näidata, et mõistatuse poeetilise struktuuri tasandid (metafoor vm. troop, parallelism, alliteratsioon, riim jm. kõlakujundid) ei ole üksteisest sõltumatud, vaid nende vahel valitsevad ühelt poolt konkurentsi-, teisalt aga kompensatsioonisuhted. Kui tekstis substantiivset metafoori pole, täidavad poeetilisi funktsioone teised struktuuritasandid. Subjektita mõistatustes luuakse nimepidi nimetamata asja
võib seda endale teadvustada. Inimene on vaid iseenda jaoks nii tahe kui ka kujutlus. Võib küsida, kas teised inimesed on reaalselt olemas või on kujutlus. Kui vastame jaatavalt siis on tegemist solipsismiga. Ta väitis, et solipsismi ei saa ümber lükata, kuid usub, et seda esineb vaid hullumajas. Suhtemise abil saab kindlaks teha, et me näeme maailma ühtemoodi ja tegu pole ettekujutusega. Ta väidab, et ilma kujutleva subjektita ei ole ka objekti. Inimene, kes pole kiiksuga ei suuda filosoofiast aru saada. 3. Inimene ja surm. Ta arvas, et surmahirm on irratsionaalne tal pole ühtegi mõistuslikku põhjendust, sest ka loomad tunnevad surmahirmu. Ta toob eeskujuks hinduismi, mis räägib hingede rändamisest ja seepärast inimesed ei karda surma. Ise toob välja 3 argumenti, miks surmahirmu ei peaks tundma:
meie oleme subjekt, kes saadab aktiivsuse objekti kallale (töötleb keemilise preparaadiga ja objekt ütleb, halasta mu peale), lootes, et objekt hakkab meile midagi pajatama (piinamine nt või koostöötaoline nähtus) --> see skeem kogu lääne mõttelaadi aluseks, me oleme sellega nii harjunud, et arvame, et see on normaalne. Husserl ütleb, et see on ainult üks koolkond lääne mõttelaadis. Pole sellist asja nagu objektiivsus, kogu universum on subjektiivne ilma subjektita, subjektiivsus ise pajatab endast ja me oleme üks osa sellest. b) on olemas see, mida näeme ja olemus, mis on selle taga. See, mida näeme, võib olla petlik, see, mis on sees, võib olla õige asi n-ö tuum. Miks me saame üldse midagi teada? Sest kõik on avatud(ricoeur) husserli tähelepanu keskmes on see, KUIDAS me saame sellest aru. · Husserli lemmikõpilane oli M. Heidegger( monoloogia oli enesekeskne) ja E. Levinas (polnud kuulus
me näeme asju nende mõistete abil, mida oskame nimetada, seega subjekti vaatenurk on oluline. Loodusteadlased valivad taustateadmiste abil välja fenomenid, mille abil midagi tõestatakse, uuritakse jne. Ontoloogiline – asjad nagu nad tõesti reaalsuses on; epistemoloogiline – asjad nii nagu me neid mõistame, representeerime – seega paradoksaalne. Siiski limiteeritud, objektiivne vaatepunkt peaks asuma mittekusagil, et mitte olla subjektiivne (T. Nagel) Objektiivne ei saa olla ilma subjektita, ilma tema vaatenurkadeta. Vaatleja peaks distantseeruma oma vaatekohalt, et näha, mis objektiivsus on. Karl Popper – seaduseid ei saa tõestada, vaid ainult falsifikeerida , kummutada. Relativism ja ratsionaalsus 1962 T. Kuhn „the structure of Scientific revolution“ - teaduse ratsionaalsusest, dekoloniseerimine, sotsioloogia ja dekoloniseerimine – kulturaalne relativism. Teised teadlased süüdistasid Kuhni relatiivsuses ja irratsionaalsuses ehk tegelikult objektiivsuse hülgamises
Igas nähtuses tuleb eristada objekti ja seda, kuidas ta on meile antud tajude, kujutluste, meenutuste jm. sellise kaudu. Teadusliku mõtlemise aluste leidmiseks kasutab Husserl fenomenoloogilist reduktsiooni. See aitab meie teadmisi antust puhastada neist ladestustest, mida on toonud kultuur, ajalugu ja isiklikud tegurid. Fenomenoloogia keskseks mõisteks on teadvuse "intentsionaalsus" (suunitlus objektile). Lähtutakse sellest, et ei ole objekti ilma subjektita. Fenomenoloogilise meetodi põhimõteteks on: 1) fenomenoloogiline reduktsioon, s.t. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (s.o. subjektiivse) kogemuse piiridest. 2) transtsendentaalne reduktsioon, s.t. tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena.
paradiisi, siis Schopenhaueri arvates >>a. oleks isegi selline sõnameister nagu Dante sattunud raskustesse, sest meie tegelikus maailmas ei oleks ta leidnud ainest selle jaoks. b. poleks see paradiis oluliselt erinenud meie tegelikust maailmast. c. oleks see paradiis meelitanud inimesi oma illusoorse heaoluga ning nõrgestanud neid tegelikus eluvõitluses. 26th of April 13:26 Po:l Schopenhauer eristas sarnaselt Kantile asja iseeneses asjadest meie jaoks ning väitis, et ilma tajuva subjektita pole objekti. See tähendab, et >>a.kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks asju meie jaoks (st puid, mägesid jne) b. kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks üldse midagi olemas. c. kui poleks tajuvat subjekti, siis oleksid objektid teistsugused (nt ei aretataks uusi õunasorte). &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test10 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 09th of May 23:58 matis James eristas elavaid ja surnud hüpoteese. Erinevust nägi ta selles, et a
>>a. oleks isegi selline sõnameister nagu Dante sattunud raskustesse, sest >>meie tegelikus maailmas ei oleks ta leidnud ainest selle jaoks. b. poleks see paradiis oluliselt erinenud meie tegelikust maailmast. c. oleks see paradiis meelitanud inimesi oma illusoorse heaoluga ning nõrgestanud neid tegelikus eluvõitluses. 26th of April 13:26 Po:l Schopenhauer eristas sarnaselt Kantile asja iseeneses asjadest meie jaoks ning väitis, et ilma tajuva subjektita pole objekti. See tähendab, et >>a.kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks asju meie jaoks (st puid, >>mägesid jne) b. kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks üldse midagi olemas. c. kui poleks tajuvat subjekti, siis oleksid objektid teistsugused (nt ei aretataks uusi õunasorte). &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test10 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 09th of May 23:58 matis James eristas elavaid ja surnud hüpoteese. Erinevust nägi ta selles, et a
>>a. oleks isegi selline sõnameister nagu Dante sattunud raskustesse, sest >>meie tegelikus maailmas ei oleks ta leidnud ainest selle jaoks. b. poleks see paradiis oluliselt erinenud meie tegelikust maailmast. c. oleks see paradiis meelitanud inimesi oma illusoorse heaoluga ning nõrgestanud neid tegelikus eluvõitluses. 26th of April 13:26 Po:l Schopenhauer eristas sarnaselt Kantile asja iseeneses asjadest meie jaoks ning väitis, et ilma tajuva subjektita pole objekti. See tähendab, et >>a.kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks asju meie jaoks (st puid, >>mägesid jne) b. kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks üldse midagi olemas. c. kui poleks tajuvat subjekti, siis oleksid objektid teistsugused (nt ei aretataks uusi õunasorte). &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test10 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 09th of May 23:58 matis James eristas elavaid ja surnud hüpoteese. Erinevust nägi ta selles, et a
paradiisi, siis Schopenhaueri arvates · oleks isegi selline sõnameister nagu Dante sattunud raskustesse, sest meie tegelikus maailmas ei oleks ta leidnud ainest selle jaoks. · poleks see paradiis oluliselt erinenud meie tegelikust maailmast. · oleks see paradiis meelitanud inimesi oma illusoorse heaoluga ning nõrgestanud neid tegelikus eluvõitluses. Schopenhauer eristas sarnaselt Kantile asja iseeneses asjadest meie jaoks ning väitis, et ilma tajuva subjektita pole objekti. See tähendab, et · kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks asju meie jaoks (st puid, mägesid jne) · kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks üldse midagi olemas. · kui poleks tajuvat subjekti, siis oleksid objektid teistsugused (nt ei aretataks uusi õunasorte). Millist inimest võiks Kierkegaardi kohaselt iseloomustada järgmised väited? · Ta astub oma tegudega üle igasuguste eetika piiride religioosne inimene
Vaatleja võib millegi mõjul tajumisele toetudes tunnistada õigeks mõne vaatlusotsustuse, mis võib olal väär (98-99). Näide lk 99. Popperi kõnealuse seisukoha põhituumaks on vaatlusotsustuste vastuvõetavuse hindamine selle järgi, kuidas nad suudavad teste läbida. Baasotsustused ja Popper lk 100. Popper asetab rõhu üksikiku teadlikele otsustele ja see toob kaasa subjektiivse elemendi, mis satub teatud määral vastamisi Popperi hilisema lausungiga, et „teadus on protsess ilma subjektita.“. Popperi seisukoht vaatlusotsustuste seisukoht (vähem subjektiivne): vaatlusotsustus võib esialgsena – tunnustada teaduse teatud kindlas staadiumis, juhul kui ta suudab edukalt läbida kõik testid, mida antud teadusharu oma arenguseisundis teaduse hetkestaadiumis võimaldab. Vaatlusedotsustused, mis moodustavad baasi, mille suhtes tuleb hinnata teadusliku teooria headust, võivad Popperi seisukohalt olla ise ekslikud. Popperi metafoor lk 101
annaabi.ee 
