(Saarinen 1985) Tal on oma paatos. Ta on muudatusi nõudev, kuulutav filosoof ta on mõtlejana see, kelleks endine teoloogiatudeng tahtis elus saada: jutlustaja. Kuid ta ei esita mingit valmis jutlust.(Saarinen 1985) Kierkegaard on äärmuslik subjektivist. Ta on subjektivist kuni irratsionaalsuse piirini ja kiiva, kergesti teravustesse kalduva meelega teinekord ka ületab need piirid. Keegi teine ei ole inimese irratsionaalseid jõudusid nii võimukalt kaitsnud kui see subjektikeskne üksiklane, kes väljastas oma tohutu mõistusejõu ja hämmastava kirjandusliku ande näitamaks tunnete, kirgede ja usu muserdavat võimu ja iga teoreetilise tõe paratamatut tühjust.(Meos 2000) Ratsionaalne, kõikehõlmav maailmaseletus Kierkegaardile ei kõlba. Kõige olulisem ja erilisem inimeses ükskõik millises, ka Kierkegaardis endas on nii subjektiivne ja peidetud, et ta põgeneb kõigi mõistusepäraste üldstruktuuride eest. See veendumus on
tajutavat/pertseptuaalset osa 3. esteetiliste omaduste kandja – e-objekt kui objekt, mis kannab e-omadusi (ilus, graatsiline, harmooniline jne); erinevad autorid määratlevad e-omadusi erinevalt ja e- omaduste nimekiri on eri pikkusega 2. Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti? E-objekt on objekt, mille suhtes keegi isik võtab e-hoiaku. Subjektikeskne käsitlus. 3. Mis on ontoloogiline universalism ja mis mõttes on see egalitaarne teooria? Ontoloogiline universalism on eeldus, et e-objektiks saab olla mis iganes asi (kui selle suhtes e-hoiak võtta) – see tähendabki, et see on egalitaarne (võrdsus) teooria: kõik võib olla esteetiline! Loodusnähtused (päikeseloojang), abstraktsed objektid (kujutlusvõime looming), hallutsinatsioonid (roosad elevandid). Meelelise asemel kasutatakse „tähelepanu“ mõistet. Ei väida,
Seksuaalsuhted polnud võrdsed ja mõlemapoolsed. Kreeka naudingute eetika välistab vastastikust naudingut, on mehelik, välistab ebasümmeetria ja seda painab penetratsiooni mõte. Oma artiklis “Seksuaalsus ja üksindus” alustab Foucault näidete toomisega vaimuhaiguste ravimisest. Kuidas patsient peab tunnistama, et ta on hull, selleks et enam mitte olla hull. Ümberpööratud kõneakt. Ta räägib veel, kuidas 20.sajandi algul domineeris Euroopas subjektikeskne filosoofia. Kogu tunnetus ja tähenduslikkus lähtub subjektist. Ainult individuaalne subjekt võib anda tähenduse oma eksistentsiaalsetele valikutele. Sõja möödumine tõi aga loogilise positivismi laine, strukturalismi ja objektiivse tunnetusteooria. Michel Foucault valib enda sõnul aga tee subjektifilosoofiast genealoogiasse. See tähendab, et subjekt on muutuv. Foucault räägib ka tehnikatest : 1) tootmistehnikad 2) suhtlemistehnikad 3) valitsemise tehnikad
annaabi.ee 
