1. Teadvus definatsioon · Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, tegudest ja seisunditest teadlik olek. 2. Mis on teadvuse ja tähelepanu erinevusteks ja sarnasusteks? · Tähelepanu koos teadvusmehhanismide peab teostama hea valiku info hulgast, tuleb ohverdada palju muud infot. Teadvustatud tajud ja mõtted on piiritud, suur osa infotöötlusest leiab aset nn teadvusvälises psüühikas 3. Millised on teadvuse piirid? 4. Mis on teadusseisundi peamiseks omadusteks? Subjektiivusus ja omavaatelisus indiviidi perspektiivist vahetu kogemus, subjektiivne kvaliteet mis on antud sellele aistingu omajale kuidas maailm ilmneb just talle, unikaalne Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt Transparentsus teadvusväli on läbipaistev, me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte ennast, me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte
Uurijad ise, spetsialistid, sotsioloogid, psühholoogid jne. Grupid muutuvad teadlikuks sellest, et neid rõhutatakse kui nt ebaõiglusest räägitakse, saavad nii ohvrid kui teised teadlikuks. 5) Eksperimentaalsete kirjutiste postmodernistlik periood Püüd ületada kriisi. Arusaam, et saangi kirjutada ainult läbi enda autoetno graafia ilmumine: uurija rolli teadvustamine ja teadlikkuse areng. Refleksiivsus, analüütilisus. Diskussioon: objektiivsus-subjektiivusus, deduktsioon-induktsioon, makro-mikro tase.. 6) Post-eksperimentaalne etnograafia ja poliitiline aktiivsus Arusaamine, et teadmine maailmast mõjutab/muudab maailma. Uued väljakutsed kvalitatiivuurijatele. Mida teha saavutatud teadmisega? Eetilised probleemid. *Ungari suitsidoloogia näide: mida rohkem fenomeni uuritakse, seda rohkem neid ka toimub. (60ndad-80ndad) 7) Uus aastatuhat. Globaliseerumine ja sellega seotud probleemid
annaabi.ee 
