puhul. 5.1. Semantiline ja episoodiline mälu Semantiline mälu: 1. Säilitatakse informatsiooni kujul, mis on kirjeldatav lauselises vomis. 2. Vabastatakse informatsioon kontekstuaalsetest ja situatiivsetest elementidest Episoodiline mälu: 3. Säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. 4. Säilib informatsioonil nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon. 5.2. Skeemid Skeemide teooriad käsitlevad mälu subjektiivsemana. Selle kontseptsiooni kohaselt on meelespeetu seotud vahetu kontekstiga. Skeemid on sageli üles ehitatud subjektiivsetele kogemustele, koondudes oluliste võtmeideede ümber, millega omakorda seostuvad vähem olulised kogemused. Mälu kujutamisel skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga. 6. Geshtaltpsühholoogia Geshtaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Arvukate
alusel; 2. mitmesugused konstateerivad teadmised, mis toetuvad mõistete süsteemidele ja esinevad lauselisel kujul; 3. semantilised teadmised ehk faktid, mõisted, seaduspärasused, teooriad. Sellise õppimise tulemusena oodatakse, et moodustuksid süstemaatilised teadmised ja tekiks võime klassifitseerida laekuvat infot. See kontseprioon avaldus semantilises mälus.23 2.4.2 Skeemide teooria See teooria käsitleb mälu subjektiivsemana. Eelmise lähenemise puhul oli oluline abstraheeritud mõistete süsteemi olemasolul, siis skeemide kontseptsiooni puhul on meelespeetu seotud vahetu kontekstiga. Skeemid on üles ehitatud subjektiivsetele kogemustele. Keskmes on võtmeidee, sellega seostuvad meile vähem olulised kogemused. Ka need teadmised on deklaratiivsed aga nad on subjektiivsemad, toimumise aja, isiku ja sageli emotsionaalsete üleelamistega seotud. Need on ,,omamoodi terviklikud kujutlused
Semantiliste hierarhiate kontseptsioonile toetuvad deklaratiivsed tedmised. Siia kuuluvad mitmesugused järelduslikud teadmised, mis moodustuvad olemasolevate mõistete süsteemi alusel. Tänu sellele tunnevad inimesed ära esemed, objektid ine. Koolis õpitakse deklaratiivsete teadmistena fakte, mõisteid, seaduspärasusi ja teooriaid. Teine pikaajalise mälu konseptsioon kirjeldab selle talitlust skeemidena. Skeemide teooria käsitleb mälu subjektiivsemana. Mälu kujutamisel skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga. Inimese episoodilise iseloomuga mälestused on sageli tugeva emotsionaalse värvinguga. Seepärast saab oletada, et ka meeldetuletamine võiks sõltuda inimese hetkemeeleolust. Meeleolu mõjutab õppimist. Üldjuhul suudavad õppijad paremini meenutada varemõpitut, kui nende meeleolu meenutamise ajal vastab emotsionaalsele seisundile, milles nad õppimise ajal olid. Pos.tunded suurendavad