Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000 2) Krekow, Sebastian "HipHop-lexikon: rap, breakdance.....“Berlin: Lexikon Imprint Verlag, 1999 Dispuudi käik: Dispuudis osalevad kaks meeskonda (3-5 liiget mõlemas meeskonnas) ja žürii – ekspertgrupp, kes teatab hiljem võitja. Žürii langetab otsuse kriteeriumide põhjal, mis võivad olla alguses osalejatele teada, aga võivad ka selguda lõpus. On tähtis, et kriteeriumite hulgas oleksid tasakaalus emotsionaalsemad-subjektiivsemad (näiteks „köitvus”) ja ratsionaalsemad- objektiivsemad (näiteks „faktidel põhinemine”). Mõlemale meeskonnale on eelnevalt loositud, kas nad peavad toodud väidet tõestama või ümber lükkama. Dispuudi protseduuri juhib läbiviija, kes on teema suhtes neutraalne ja annab vastavalt ette teada olevale protseduurile asjalistele sõna, vajadusel teeb nalja, julgustab vms. Dispuudi protseduur:
võime klassifitseerida laekuvat infot. See kontseprioon avaldus semantilises mälus.23 2.4.2 Skeemide teooria See teooria käsitleb mälu subjektiivsemana. Eelmise lähenemise puhul oli oluline abstraheeritud mõistete süsteemi olemasolul, siis skeemide kontseptsiooni puhul on meelespeetu seotud vahetu kontekstiga. Skeemid on üles ehitatud subjektiivsetele kogemustele. Keskmes on võtmeidee, sellega seostuvad meile vähem olulised kogemused. Ka need teadmised on deklaratiivsed aga nad on subjektiivsemad, toimumise aja, isiku ja sageli emotsionaalsete üleelamistega seotud. Need on ,,omamoodi terviklikud kujutlused sündmustest ehk skeemid, mis annavad meile mudeleid, tegemaks järeldusi, mida võiks oodata konkreetsest situatsioonist, selle elementide seostest jne."24 Mälu kujutamine skeemidena langeb paljus kokku episoodilise mälu mõistega. Siin sisaldub eelmise kontseptisooni skeemid ja lisanduva isiklikud episoodid elust.
Eri kultuurides saavutusvajaduse tase erinev. Läänes rohkem, kus elatustase kõrgem. Meestel/naistel ei ole vahet kõrge saavutusvajadusel. Motivatsiooni mõõtmine: Projektiivtestid vs küsimused:Näitavad, kui valmis on inimene. Tegeliku motivatsiooniga võib olla seos väike Projektiivtestid: in projetseerib tunded, mõtted testi sisse vastavalt oma isiksusele. Nende kaudu saab teada in hoiakud, väärtushinnangud, siseukohad. On kaudsemad ja subjektiivsemad Apertseptsioonitest- kindel teema on antud kõigile. Kõik tajuvad erinevalt Vitamiiniteooria (P.Warr): In keskkond, sh töökeskkond peaks pakkuma püshholoogilisi vitamiine, mis mõjutavad in psühholoogilist heaolu nii nagu vitmiinid mõjutavad in keha (füüsilist heolu) Võimalus kontrollida- oma töist tegevust Kasutada oma oskusi- panna proovile Väljast loodud eesmärgid- mida peame saavutama, tulemuse identiteet peab olema selge Variatiivsus- mitmekesised ülesanded
rakenduspsühholoogiat (artiklid ütluste psühholoogia kohta). Marston Keegi W. Marston oli ameerika juristidele ja kohtusüteemile vastuvõetum kui see eelmine, uuris eksperimentaalselt kuidas vererõhk valetamist mõjutavad (korrelatsioon valetamise ja vererõhu vahel) -- läbimurre õiguse ja psühholoogia koostöös. Marston ütles, et ka naised saavad hakkama vandekohtuniku ametiga, eelmine ütles, et ei saa hakkama ja naised on emotsionaalsed (subjektiivsemad kergemini mõjutatavad). 1920. a. uus Ameerika põhiseadus, kus naised said hääleõiguse. Marston on ka imenaise autor (koomiks). 5. Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris (J. K. Lavater, F. J. Gall). Teema sellest, kas kriminaalsed kalduvused peegelduvad inimese välimuses, on teadlasi huvitanud juba sajandeid ning selliseid näiteid näo teatavate anatoomiliste isepärasuste
annaabi.ee 
