Maailmakirjandus III
Tegelikult on see tunnetusteooria
poolik nagu ka ta teised vaated. Nii sajandi valguse puhtakujuline materjalismi, kui ka sajandi teise
poole tunnete kirjeldusele rajatud arusaamad- mõlemad mingil määral toetuvad J. Locke'ile. JL teeb
vahet, mis asjad on tunnetatavad ja mis mitte. Jagab need esmasteks ja teisesteks. Esmased
omadused on mõõdetavad. Need on kindlakstehtavad iga kandi pealt. Teised omaduse ei ole
objektiivsed ja on näiteks värv, heli, maitse ja lõhn- võivad olla subjektiivsedm võivad ka mitte olla.
Need ei kuulu objekti põhiomaduste hulka. Tal on teatud kahtlused, kas nende omaduste järgi saab
mingeid otsuseid langetada. Siit võime minna Inglise valgustuse edasisele kirjeldamisele ja sellele, mis
on eriline . Inglise valgustuse erijooned: kiriku ja usulõhet inglastel ei ole. Ja ususõjad olid ka juba
ära peetud. Sellist lõhet nagu Pransusmaal oli (mässajate ja katoliiklaste vahel) ei olnud. Eluvaade on
ka mõneti materjalistlik
annaabi.ee 
