41. Mao funduse limaskesta ehitus Pärisnäärmed - Kitsus- malohukeste all, koosneb vähediferentseerunud rakkudest. - Kaelaosa- koosneb lima tootvatest mukotsütidest (lima apikaalses osas, rakutuum basaalse asetusega ja nõgustunud) ja parietaalrakkudest (ümarad, suured, 1-2 tuuma) - Põhjaosa- parietaalrakud ja pearakud (pepsinogeen, silindrilise kujuga, sisaldab ergastoplasmat ja sümogeenisõmeraid) Ehitus: pinnaepiteel, maofaveoolid, proopria maonäärmetega, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht, sumbukoosa 1. Lõigustumine ja blastotsüsti moodustumine Lõigustumine – sügoodi korduv mitootiline jagunemine, mis viib kiirele rakkude arvu tõusule. Sügoodi jagunemine kaheks tütarrakuks, blastomeeriks, algab umbes 30 tundi peale viljastumist, järgnevad jagunemised viivad progresseeruvalt väiksemate blastomeeride tekkele. Moorula on 12-16 blastomeerist kerajas moodustis, moodustub umbes kolm päeva peale viljastumist ja siseneb emakaõõnde.
Ühekambriline magu (ventriculus). Seedetrakti laienenud osa, esineb karnivooridel, seal ja hobusel. Histoloogiliselt eristatakse 3 ala: maoläviosa – kardia – pars cardiaca – ühendab söögitoru ja magu maopõhi – fundus ventriculi ja maokeha – corpus ventriculi mao lukutiosa – pars pylorica – liigub toit peensoolde. Lukutis asub lukutisulgur ja see takistab toidu edasipääsu, kuni see ei ole muutnud poolvedelaks kördiks. Maosein on 3-kestaline – limaskest (epiteel, proopia, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht, submukoosa), 3-kihiline lihaskest ja serooskest. Limaskesta katab ühekihiline silinderepiteel. Iga epiteeliraku apikaalne osa on täidetud limaga. Mao limaskesta pinnal leidub arvukalt süvendeid – maolohukesi ehk foveoole – foveolae gastricae, kuhu avanevad mao pärisnäärmed, mis paiknevad proopias. Maonäärmetes eristatakse näärmekael, näärmekeha ja näärmepõhi. Näärmepiirkonnas esinevad näärmerakud: vähedif. kaelarakud ja kõrvalrakud toodavad lima
Seespoolsem endomeetrium – pinda katab ühekihiline prismaatiline epiteel, järgneb uteriinnäärmeid sisaldav sidekoeline proopria (näärmeid katab samuti ühekihiline prismaatiline epiteel) Emakanäärmed on pikad, väänlevad struktuurid, mis paiknevad tihedalt ja nende põhjad ulatuvad müomeetriumini Ainult kassil (vb ka vanematel loomadel) on näärmetekihi ja müomeetriumi vahel subglandulaarkiht Limaskesta päriskiht jaguneb basaalkihiks ja funktsionaalkihiks (hormoontundlik) Keskmine müomeetrium – emakaseina kõige paksem kest, koosneb kahest kihist: seespoolsem ring- e tsirkulaarkiht ja välimine piki- e longitudinaalkiht Müomeetriumi moodustab silelihaskude, selle rakud on võimelised oluliselt venima Kahe müomeetriumi kihi vahel paikneb vaskulooskiht, mis sisaldab suurel hulgal veresooni Välimine serooskest – perimeetrium
annaabi.ee 
