Zhgutiga (100-150 mmHg üle süstoolse rõhu) surutakse kinni veresooned ja intravenoosselt manustatakse LAi lahust. Võimalik on säilitada anesteesiat kuni 2 tundi. Valikravim on lidokaiin Intravenoosne regionaalne anesteesia Eeliseks on lihtsus Puudusteks on rakendatavus ainult mõnedes piirkondades, tundlikkuse kiire taastumine zhguti avamisel ja võimalik toksilisus sattumisel vereringesse. Spinaalanesteesia Saavutatakse LAi manustamisega subarahnoidaalruumi allpool seljaaju lõppu, lumbaalpiirkonnas. Kasutusel operatsioonidel alakõhus, alajäsemetel ja lahklihal. Epiduraalanesteesia Saavutatakse LAi süstimisega epiduraalruumi. Sünteetiliste LAide kõrvaltoimed Ülitundlikkusreaktsioonid Seotud Na+-kanalite blokaadiga KNSis, kardio-vask. süsteemis, silelihastes, ganglionides ja neuro- muskulaarsel lõpp-plaadil. Ülitundlikkusreaktsioonid Kõrvaltoimetest on sagedasem allergia, mis võib väljenduda
ristluupõimik plexus sacralis 16) mis närvid, millisest põimikust innerveerivad küünarvarre eesmise rühma lihaseid n. medianus, n. ulnaris - plexus brachialis ! 4. Aju ! 1) vaheaju jaotus (4), milline neist on motoorne keskus (tõmmata joon alla) 1. epithalamus 2. thalamus dorsalis 3. thalamus ventralis (motoorne keskus) 4. hypothalamus 2) kus tekib liquor cerebrospinalis, kus ja mille kaudu pääseb ta subarahnoidaalruumi liikvor tekib ajuvatsakestes plexus choroideus’te sekreedina, väljub vatsakestesüsteemist 4. vatsakese apertuuride kaudu 3) millises aju osas asuvad: nucleus caudatus, pyramides nucleus caudatus - suuraju pyramides - piklikaju 4) külgvatsakeste osad (4) 1. cornu frontale 2. pars centralis 3. cornu occipitale 4. cornu temporale 5) keskaju jaotus (2) milliste kraniaalnärvide tuumad seal asuvad 1. tectum mesencephali 2. pedunculus cerebri III ja IV kraniaalnärvide tuumad
kolmandikult), pisaraerituse lakkamine ja hüperakuusia (m. stapedius´e häire tõttu). Teadaolevad perifeerse näohalvatuse põhjustajad on borrelioos, sarkoidoos (kaks eelmainitud haigust põhjustavad sageli bilateraalse kahjustuse), diabeet, traumad (koljumurrud, koljupõhimiku murd), kasvajad (nt neurinoom, hemangioom, lümfoom jt), operatsioonid (keskkõrv, mastoidjätke, V kraniaalnärv), infektsioonid, mis haaravad subarahnoidaalruumi, oimuluu püramiidi, keskkõrva, mastoidrakustikku, kõrvasüljenääet või ka n. facialis´t ennast. Näonärvi perifeerne halvatus võib olla teistest haigustest sõltumatu, kuid tal on olemas mitmeid ravitavaid põhjuseid. Kõiki harusid haarava ägeda algusega halvatuse puhul piisab uurimisest tervisekeskuses (Juva jt 1999:949). 2.1 Belli halvatus Aastal 1821 eristas Sir Charles Bell V sensoorse kraniaalnärvi motoorsest VII näonärvist
Sellel kõrgusel asub lülisambakanalis hobusesaba, kuid siia ei ulatu seljaaju, sellega on välistatud tema vigastamine. AJUVEDELIK e. tserebrospinaalvedelik Ajuvedelik e. liikvor asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Tema kogumaht täiskasvanul on ~150-200 ml. Teda valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes, neljandast ajuvatsakesest satub ta seljaaju tsentraalkanalisse ja subarahnoidaalruumi. Samaaegselt toimub ajuvedeliku äravool subarahnoidaalruumist lümfi- ja venoossesse vereringesse. Ajuvedeliku liigne teke või takistatud äravool põhjustavad nn. vesipea tekke. Liikvori rõhu muutused võivad olla peavalude põhjusteks. Ajuvedelik on värvitu läbipaistev vedelik, sisaldab vähesel määral valke, glükoosi ja mitmeid sooli (K-, Ca- jt. soolad). Ajuvedelik loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaaju kanalis (normaalselt 100 - 150 mm H2O sammast)
Kopsuhaiguse risk tõuseb eelneva viirusliku hingamisteede haigusega või muu hingamisteedeprobleemi korral. Meningiidirisk on kõrgeim lastel ja eakatel. Kuigi haigus on üldlevinud, on ta sagedasem külmadel kuudel. Haigused. Meningiit. Peamine meningiiditekitaja pärast Hib-vaktsineerimise algust, raskemate tagajärgedega: suremus 20%, rasked jääknähud 20% (kuulmishäired). Võib levida KNS-i pärast baktereemiat, kõrva- või siinuste infektsioonhaigusi, peatraumat (subarahnoidaalruumi ja ninaneelu seose tekkimisel). Vastsündinutel harv, peamine lastel ja täiskasvanutel. Suremus ja tõsised neuroloogilised puudused on 4…20 korda tõenäolisemad kui teiste põhjustega meningiitide puhul. Pneumoonia. Ägeda algusega krupoosne pneumoonia, letaalsusega 5% (vanemaealistel, immunokompromiteeritutel). Algus: tõsised külmavärinad, palavik 39…41°C. Patsiendil sageli eelnevatel 1…3 päeval viirusliku hingamisteedeinfektsiooni sümptomid
annaabi.ee 
