Litosfäär
astenosfäär: vahevöö ülaosas mõnesaja km paksune, plastiline, vahevöö kivimite
mõningase ülessulamise piirkond
litosfäär: maakoor+astenosfääri peale jääv vahevöö
maa tuum: nikkelraua koostis 2900-6400 km, vedel välistuum, tahke sisetuum
Maa dünaamiline magnetväli: vahevöös, kergemad kivimite massid pealepoole,
raskemad allapoole
Litosfäär koosneb O Si Fe Mg Ca Al K ja Na
Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, iseloomulik kuju ja kindla
sturktuuriga kristall, enamus räni ja hapniku baasil. Tekivad gaaside ja vedelike
tahkestumisel looduses.
Ümberkristalliseerumine: kõrge rõhk+temp -> aine kristallsturktuur muutub
Kivim-mineraalide kokku tsementeerunud kogum
Kivimite jagamine tekkeviisi järgi:
1) tard- ehk magmakivimid: Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel
tekkinud vedelast magmast tahknemisel (süvakivimid-magmakivimid).
Purskekivimid: maapinnal tekkivad vulkaanide kaudu välja voolanud laavast