9) Prantsuse revolutsioon 1789 vabadus , vendlus ja võrdsus. Sellele ei jäädud küll kindlaks kuid revolutsioon kindlustas kapitalismi. 10) Klassitsism ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega. 11) Varaklassitsismis säilisid barokile ja rokokoole omased detailid, kuid need allutati kindlale süsteemile ja sümmeetriale 12) Sammas peamine klassitsismi tunnus. Fassaad meenutas Kreeka templit. 13)Palju oli sealjuures dekoori. Sisekujundused kas. Stukkdekoori. 14) Palju kasutati antiikornamenti 15) Kuppel Hoone keskosas. Sakraalehitised loodi tsentraalsetena, nende kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. 16) Muuseumides juhinduti Kreeka templitest. Lossid olid klassitsismile omaselt selged ja rahulikud. Parkides kujuned maastikuline Inglise park. 17) Erinevalt barokile, lähtuti parkides nüüd sellest et looduses esineb sirgjoont harva. Paviljonide puhul saadi inspi samuti antiigist.
Katariina II 12. Diego Velazques "Õuedaamid", "Breda alistamine", ratsaportreed, El Greco "Krahv Orgazi haudapanek" , "Püha Martin ja kerjus" 13.Kadrioru lossi alsi ehitada Peeter I 1718. aastal 14. Kadrioru loss- eest kolme tagant kahe korruseline(kuna asub kallaku peal), Värvid valge ja telliskivipunane, voluudid, maskaroonid. Lossi fuajees asub Mila veenuse kuju. Teisel korrusel peasaalis on laemaal mille ümber on neli väiksemat laemaalingut. Rohkesti stukkdekoori. Ülemine park prantsuse stiilis ja alumine park inglise stiilis. 15. Kadrioru loss ja park said nime Jekateriina järgi(Eesti päraselt Kadri) 16. Bastion- muldkindlustused kõrgete kivist müüridega. Neid ehitati kaitseks kindluste ümber. 17. Eesti barokseim linn on Narva. Alles on raekoda.
kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni rootsi krooniga. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetriaegse Venemaa ja kogu Põhja Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. Mulle meeldis väga peasaal ning seal olev kunstiline õhkkond. Mulle meeldis laemaal peasaali keskel ning uste kõrval olevad kivist kujutised, millel olid omad lood mütoloogiast ning Peeter Priimusest kui valitsejast. Samuti oli mulle meelepärane barokkstiili kunst ning see, kuidas ühest ruumist arenes tõsine kunst rohkem vaimseks ja vabamaks. Enam ei omanud tähtsust, mis seisusest sa olid, vaid see, mis sinu ,,story" oli.
fantaasiamaastik, mille esiplaanil mõned inimfiguurid. 14. Kadrioru lossi lasi ehitada Peeter Esimene 1718 aastal. 15. Kadrioru lossi iseloomustab: eest on kolme, tagant kahe korruseline(kuna asub kallaku peal), värvideks on valge ja telliskivipunane, voluudid, maskaroonid. Lossi fuajees asub Mila veenuse kuju. Teisel korrusel peasaalis on laemaal mille ümber on neli väiksemat laemaalingut. Rohkesti stukkdekoori. Ülemine park prantsuse stiilis ja alumine park inglise stiilis. 16. Park ja loss said oma nime Jekatarina järgi. Tema Eesti pärane nimi oleks olnud Kadri. 17. Bastion on muldkindlustused kõrgete kivist müüridega. Neid ehitati kaitseks kindluste ümber. Neid tehti Eestis Narva. 18. 19. 20. Eesti kõige barokseim linn oli Narva. Alles on sellest ainult raekoda. Narva ehitati Rootsi ajal uued hooned, mis olid tulekahju tagajärel maha põlenud, ja nüüd siis juba
klassitsimile. Varaklassitismi nimetati adamstiiliks. Saksamaal kadis varaklassitsism zopf stiili nime. Kindlustus kapitalism ja suurenes kodanluse mõjuvõim. Klasstsim oli esimene kapitalismiajastu arhitektuuristiil Arhitektuuri iseloomustus? Eeskuju Vana-Kreeka templitest oli palju sambaid, kupleid ja viilkatuseid. Võrreldes barokkajastu keeruliselt kaunistatud fassaadidega mõjus klassitsistlik hoone lihtsa ja rangena. interijööri iseloomustus? Sisekujuduse kasutati stukkdekoori. Eelistatud motiivid olid medaljonid, rippuvad linikud, lillevanikud ehk girlandid, festoonid, pärjad, trofeekimbud. samadmotiivid esinesid ka maalidel. Palju kasutati antiikkornamenti - pamett, meander, hammasvöö, jooksev koer jt. Armastatud elemendiks olid poritkused ja sambad. kasuatti vararenessansis levinud rusteeritud pindu, kolmnurkseid ja segmentkaarseid frontoone. Moes olid kanneleeritud pilastrid ja ümarkaarsed seinanitsid. antiigi järgimist peeti esmatähtsaks. Antiikne
saj ning osaliselt tekkimise põhjust. Kus võib leida tema Lossi ümbritses reeglipärane prantsuse 16.ja18. maailm püüti teoseid? Iseloomusta park. Interjöörides on kasutatud rohkesti tagasi võita loomingulist käekirja stukkdekoori katoliiklusele Tallinna Toomkiriku altar ja ka laemaale ümbritseb stukkraamistus. Sellel ajal ehitati kantsel, altarid Simunas ja Stukkdekoor on võimsaid ja Vigalas. Ackermani stiil erineva kõrgusega ornamentaalne ja
Johan Carl Ludvig Engel (sündinud Johann Carl Ludwig Engel; 3. juuli 1778 Berliin, Charlottenburg 14. mai 1840 Helsingi) oli Saksa päritolu Soome arhitekt.Tema isa oli Berliinis müürseppmeister Johann Philipp Engel (17521833). Ka poiss õppis müüri laduma.Ta õppis arhitektiks Berliini ehitus- ja kunstiakadeemias. 1800 sai ta maamõõtjaks, 1804 arhitektiks ning asus tööle Preisi riikliku arhitektina. Kui Preisimaa 1806 kaotas Napoleonile, siis ehitustegevus soikus. Nagu mitmed teisedki arhitektid, pidi ta mujalt tööd otsima. 1808 taotles ta Tallinna linnaehitusmeistri kohta, mille ta saigi. 1809 alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast pidi ta tööülesannete vähenemise tõttu finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut kohta otsima. 18141815 töötas ta Turus ühe töösturi teenistuses. Seal kohtas ta Johan Albrecht Ehrenströmi, kes juhtis äsja pealinnaks ülendatud Helsingi rekonstrueerimist ning otsis võimekat arhitekti. Engel ei läinud sii...
Tooli jalgu kujutati skulptuurelt. Tunduvalt rohkem nikerdusi. Kuld muutus väga tähtsaks. Tekkisid mööbli meistrid. Klassitsism Asutati esimesed avalikud muuseumid. nii välis- kui ka sisearhitektuuri armastatud elementiteks olid portikused ja sambad, meelsamini kasutati vararenessansis levinud rusteeritud pindu, kolmnurkseid ja segmentkaarseid frontoone, kanneleeritud pilastreid ka ümarkaarseid seinanisse. Põhiobjektiks olid taas seinad, moodsaks peeti laevalgendamist ja stukkdekoori paigutamist selle nurkadesse; keskele paigutati lühtrirosett. Hakkati kasutama tooli materjalina mahagoni. ( prantsusmaal). Nikerdatud raamistikul, käetugudel ja leeniraamistikul kasutatud ornamendid olid täielikult laenatud antiigist: Pärlinöörid, meandrid, tamme- ja akantuselehed, loorberipärjad.mööbel oli enamasti kas kullatud või valgeks värvitud.tooli põhi on ümar kumera servaga, toolileen ovaalne või kilbikujuline, harvemini nelinurkne. Lihtsus, rangus, reeglipärasus
eeskoda (kus praegu paikneb sissepääs) Kuressaares on barokne raekoda ja vaekoda. Pärnus Tallinna värav. Vene aeg Tallinnas on parim näide Kadrioru loss uhkeim lossi- ja pargiansambel Eesti barokkarhitektuuris. See rajati Vene tsaari Peeter I käsul tsaariperekonna suveresidentsiks. Arhitekt on itaallane Niccolò Michetti /miketi/. Loss valmis 1725. Lossis on tähelepanuväärseim ilus peasaal, kus on palju stukkdekoori (stukk=kipskrohv, kiiresti kivistuv kipsi, liiva ja lubja segu, mida valatakse või vormitakse). Saalis on kaks ilusat kaminat ja antiikmütoloogia-aineline laemaal. Mõisad 18. sajandi keskel algas õitseng Eesti mõisaarhitektuuris. (Keskaegsed mõisad olid väikesed ja lihtsad) Suuremaid ja uhkemaid mõisaid hakati ehitama juba 17. sajandil, kuid need ehitati hiljem ümber. Mõisaid hävitas Põhjasõda. Põhjasõja järel kerkinud mõisad olid esialgu tagasihoidlikud
Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks.
Lossi uhkuseks olid marmorsaal Louis XV stiilis ja rokokoosaal Louis XVI stiilis: Marmorsaali lagi olikaunistatud reljeefidega, seinad tahveldatud kunstmarmoriga põranda lähedal veinipunanekõrgemal roosa ja helehalli kirju. Seinad olid kaetud Veneetsia peeglitega. Marmorsaal oli rikkalikult kaunistatud ka hõbedaga. Rokokoosaali ja salongide seintel olid suured pruunikates toonides ovaalsed seinamaalid, enamasti olid neil kujutatud lastestseenid. Rikkaliku stukkdekoori põhimotiivideks olid õitekimbud, lillerosetid, linnukujutised, orvandid. Ehitati kahekorruseline hilisbarokne valitsejamaja, mida läbib väravakäik. Jõe keskele Pleeksaarele rajati pargiansambel, mille pärnarondeelid, lehtlad ja põõsasnisid sidusid Vana- Põltsamaa jõe vastaskaldal asuva Uue-Põltsamaaga. Nii palkas ta alalise õuekapelli ja itaalia näitetrupi, kelle primadonnana ülistati kedagi tõmmut neitsit. Alatihti toimusid suurejoonelised jahipeod ja ballid
Brandt loetav, fassaad on maaliliselt lahendatud ning rikkalikult funktsioon on fassaadilt selgesti dekoreeritud. Keskosa eendub risaliidina ja kaht ülemist korrust ühendavad nn. kolossaalpilastrid. Teise korruse peosaal ulatub ka läbi kolmanda korruse ning on kujundatud erilise toredusega. Lossi ümbritses reeglipärane prantsuse park. Interjöörides on kasutatud rohkesti stukkdekoori erineva kõrgusega ornamentaalsed ja figuraalsed reljeefid, ka laemaale ümbritseb stukkraamistus. 16. Kuidas said Kadrioru loss ja park oma nime? Mis asub seal praegu? Nime sai Vene tsaar Peeter I abikaasa Katariina I auks. Praegu asub seal Kadrioru kunstimuuseum. 17. Mis on bastion? Kuhu ja milleks neid Eestis tehti? Ehk kaitserajatis,muldkindlustused
Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja- Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks.
Barokile iseloomulikud detailid: voluudid,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuadpoolsambad, pilastrid, viilud, staatua. 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Alguse sai Itaaliast. 3. Seleta mõisted ja too näited: *kunstide süntees- kus arhitektuur ja skulptuur, maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. *stukkdekoor- Stukkdekoori on kasutatud ajast aega nii paleede kui mõisate dekoreerimisel. Stukkdekoor annab ka ultramoodsatele elamutele ainulaadse isikupära. Vahel piisab vaid väikesest detailist. Need on kipsist kaunistused. *voluut- Spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas, esineb joonia samba kapiteelidel, barokkfassaadidel. *kartuss- kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistustest
Populaarseks said paraadportreed, toretsevad kaunistused hoonetel. Maadeavastustega avardus inimeste maailmapilt, tuldi tagasi rohkem antiikkunsti juurde, maaliti ideaalmaastikke ning antiikmütoloogilisi kangelasi. Renesanssi rahulikkus ja piiritletus unustati, keskenduti kunstile, mis oleks meelelahutuslik. Missugune oli barokk üldiselt erinevates maades17., 18.saj Itaalias keskenduti kirikute ehitamisele, Itaalia barokk oli kõige rahutum ja toretsevam, meeletus koguses stukkdekoori, voluute. Madalmaades ehitati eelkõige kodanike elamuid, Iseloomusta Itaalia maali Cravaggio looming? ,,Sauluse pöördumine", skulptuur Bramante ,,Püha Thereza ekstaas, mis on skulptuuris baroklikku? Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning
Leht 3 / 24 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Alguse sai Itaaliast. Leht 4 / 24 3. Seleta mõisted ja too näiteid: kunstide süntees - kus arhitektuur ja skulptuur, maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. stukkdekoor - Stukkdekoori on kasutatud ajast aega nii paleede kui mõisate dekoreerimisel. Stukkdekoor annab ka ultramoodsatele elamutele ainulaadse isikupära. Vahel piisab vaid väikesest detailist. Need on kipsist kaunistused. voluut- Spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas, esineb joonia samba kapiteelidel, barokkfassaadidel. kartušš - kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistustest.
Kadrioru Kunstimuuseum Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks.
B. Neumann Würzburgi loss (1719-44) M. D Pöppelmann Zwinger Dresdenis (1711–22) Ch. Wren Püha Pauli katedraal Londonis (1673–1710) J. Churriguerra Salamanca raekoda (17. saj) B Rastrelli Talvepalee Peterburis (18. saj keskpaik) Ehitustüübid: kuppelkirik, basilikaalne kirik, lossid. Areneb pargiarhitektuur. Ehitusmaterjalid: mitut sorti kivi, põhjapoolsetel aladel telliskivi, siseruumides palju stukkdekoori. Ehitustehnika: ehitustehniliste võtete hulgas rakendatakse eelneval perioodil saavutatut seda pidevalt täiustades. Uusi konstruktsioonilisi võtteid ei ole. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 1 Barokkstiili esmaseks lähtekohaks oli itaalia renessanss. Erinevalt viimase lineaarsusest ja tasakaalustatusest, hakkas uus stiil kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena, kokku-
ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Ehitustüübid: kuppelkirik, basiilikaalne kirik, lossid. Areneb pargi arhitektuur. Ehitusmaterjalid: mitut sorti kivi, põhjapoolsetel aladel telliskivi, siseruumides palju stukkdekoori. Ehitustehnika: ehitustehniliste võtete hulgas rakendatakse eelneval perioodil saavutatud seda pidevalt täiustades. Uusi konstruktsioonilisi võtteid ei ole. Ajastu ehitismälestisi: Püha Peetri katedraal Vatikanis B.Neumann Würzburgi loss (1719-44 Versaille, Prantsusmaa (17.saj) Peterhoffi lossi ja pargi kompleks, Venemaa Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17
aastatel oli Tallinna Ohvitseride maja üks esinduslikemaid hooneid linnas. Hoone siseplaneering on sümmeetriline: keskteljel asub pidulik kunstmarmorist joonia sammastega aatriumvestibüül ja hiiglasliku Nõukogude Liidu merelaevastiku teemalise plafoonmaaliga 1100-le inimesele mõeldud saal. Kokku on majas 168 ruumi. Trepi- ja aatriumipiirete kujunduses on kasutatud volüümikaid balustreid, lagedel stukkdekoori, seintel ripuvad vene kunstnike mere- ja sõjateemaliste maalide koopiaid, kõrgetel postamentidel seisavad admiralide büstid; ampiirvormides mööblil on punane sametpolster, Moskvast kohale toodud malmvalulühtrid ja tümoopeeglid täiendavad pidulikult hoone interjööri. Praegusel ajal tegutseb hoones ligi 30-erižanrilist loomingulist kollektiivi. Ka toimuvad seal regulaarselt erinevad üritused ja kontserdid. Hoone on tuntud kui Vene Kultuurikeskus. Nõukogude aegne tüüpehitis
mõisahoonetest. Kaunis Saue mõisaansambel on Eesti varaklassitsistliku arhitektuuri parimaid näiteid. 16. saj. rajatud mõisa omandas 1774. a. Frederich von Fersen, 1792. a. valmis praegune kena härrastemaja ning sellega seotud kaarjalt ümber esiväljaku paiknevad ait ja tõllakuur, rajati suur park. Mõisa peahoone saalide üldpilt on ajastule omaselt kirju, tajutav on teatud maaliline korratus. Igas ruumis on oma meeleolu, erinev värvitoon, stukkdekoori varieeruv teemakäsitlus. Mitte kõik stukitööd ei pärine 18.sajandist, lihtsama dekooriga (kaunistusega) stukk dateerub aastasse 1805. Mõisa siseruumides on uksed, lambriid ja peatrepivõred rokokoopärased, järelikult J. Schultzi ehitusperioodist. Pargi osas pidi Sauest saama väike Versailles. Inglise ehk looduslikus pargistiilis mõisapark pidi looma vahelduvaid looduspilte, milles on koht muruväljakutel, vabalt rühmitatud puudel - põõsastel, paviljonidel, skulptuuridel
fontäänidega muruväljakuid ja lilleparterre geomeetrilisteks kujunditeks. Alleed olid orienteeritud peahoonele kui kindlale keskpunktile planeeringu sümmeetrilises ülesehituses. Paviljonitaolise keskkompositsiooniga suvelossi välisseinad on pilastritega liigendatud risaliitideks. Lopsakates festoonides elab barokkdekoor. Teisel korrusel asuva suure peosaali kujundus on unikaalne. selle peenelt töödeldud stukkdekoori ornamentaalse, plastilise ja bareljeefse käsitluse vaheldumises ja külluslikkuses ning laadis avaldub sugulusjooni itaalia stukikunstiga. Ka suured kivikaminad saalis on omaette kunstiteosed nii oma monumentaalse vormi kui ka stiilse dekoori, büstide ja detailitöötluselt erakordsete , dekoratiivsetes vaasides lillekimpude poolest. Põltsamaa loss 1770 rokokoo: Lossikompleksi juurde kuulus park, mis oli sildadega ühendatud jõeäärse saarestikuga
üksikosade selge piiritletus ja horisontaalne liigendus. Fassaadide ilmestamiseks kasutatakse portikust ( ka lodzat ), orderit, friisi, frontoone, krohvrustikat. Suhteliselt lagedaid seinapindu liigendatakse sammastega ( enamasti pilastrid või poolsambad ), skulptuurid on paigutatud nissidesse või paiknevad fassaadil range jaotuse alusel. Katuse äärt võib kaunistada balustraad, millel paiknevad urnid või skulptuurid. Sisekujunduses kasutatakse stukkdekoori, mille motiividena on eelistatuimad medaljonid, rippuvad linikud, girlandid, trofeekimbud ( samad motiivid ka maalituna ), palju on antiikornamenti ( palmett, meander ). Klassitsismist sai esimene kapitalismiajastu arhitektuuristiil, see aga püstitas ehituskunstile uusi ülesandeid. Ehitati tööstushooneid, mitmelaadilisi töökodasid. Kaubanduslik - majanduslike suhete areng lõi eeldused pankade, börsihoonete, kaubamajade, laoruumide ehitamiseks
annaabi.ee 
