paljunemist. 3) Struktuurgeenid - kindlustavad viirusosakeste moodustumise. Struktuurvalgud ümbritsevad viiruse genoomi tugeva kapslina, mida nimetatakse apsiidiks. Kapsiid on jäik, kindla ehitusega struktuur. Mõnedel viirustel on kapsiid kaetud ümbrisega. Viirusosakese ümbris pärineb alati peremeesraku rakumembraanist, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. Ümbrise koostisesse lülitab viirus ka osa oma struktuurvalkudest. 1) Kapsiid ja ümbris kaitsevad viiruse genoomi väliskeskkonna mõjude eest (viiruse ja apsiidi ülesanne). 2) Aitab kaasa viiruse genoomi ülekandumisele ühest rakust teise. Viiruste paljunemine toimub ainult elusates rakkudes ja selleks peab viirusosake sisenema rakku. Seda nimetatakse raku nakatamiseks. 3 etappi: 1) Viirusosake kinnitub raku pinnale apsiidi või ümbrise koostisse kuuluvate antiretseptorite ehk ankusmolekulide abil. Antiretseptorid seostuvad
paljunemist.Struktuurgeenid: kindlustavad viirusosakese moodustamise. Vastavalt oma funktsioonile jagunevad viirusvalgud: replikatsioonivalgud regulaatorvalgud struktuurvalgud Kapsiid ja ümbris Viirusosakese struktuurvalgud ümbritsevad viiruse genoomi tiheda ja tugeva kaitsva kapslina. Seda kapslit nim. kapsiidiks. Kapsiid on jäik, kompaktne ja kindla ülesehitusega struktuur. See koosneb struktuurvalkudest. Mõnedel viirustel on kapsiid kaetud ümbrisega. See pärineb reeglina peremeesraku rakumembraanist, mille viirus rakust lahkudes kaasa võtab. Viirusosakese kapsiidil ja ümbrisel on kaks funktsiooni: a) kaitsevad viiruse genoomi väljaspool rakku kesk- konna mõjutuste eest. b) aidata kaasas viiruse genoomi ülekandumisele ühest rakust teise. Pärast kinnitumist raku pinnale saab viruse genoom siseneda rakku ja alustada paljunemist. 1
rakumembraanile (1), vabaneb ümbrisest ning kapsiid siseneb rakku (2). Viiruse genoomi ümbritsev kapsiid lagundatakse ja vabanenud DNA liigub tsütoplasmast rakutuuma (3). Paljunemise varaeane staadium- Raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse DNA replikatsiooniks vajalike valkude süntees(4). -4- Paljunemise hiline staadium- Raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse DNA replikatsioon (5) ja struktuurvalkude süntees (6). Ribsoomides toodetud struktuurvalkudest moodustub viiruse kapsiid (7,8); rakust väljudes saab viirusosake rakumembraanist tükikese kaasa, millest moodustub ümbris. Kui viirusosake on rakust väljunud, asub organismi immuunsüsteem viirusosakeste vastu antikehade abil võitlema (9). Antikehad seonduvad viirusosakestega ja suunduvad nad lagundamisele. Kas viirused on elus ? Sellele küsimusele vastamisel tuleb tuua analoogiaid teistest teadustest. Füüsikas
7. Milliseid funktsioone täidavad viiruse kapsiid ja ümbris? Viirusosakeste kapsiidil ja ümbrisel on kaks funktsiooni. Esiteks kaitsevad need viiruse genoomi väljaspool rakku keskkonna mõjutuste eest. Teine viiruse kapsiidi ja ümbrise ülesanne on aidata kaasa viiruse genoomi ülekandumisele ühest rakust teise. 8. Kirjeldage viirusosakeste kinnitumist rakkudele. Osa kapsiidi ümbrise koostisse kuuluvatest viiruse struktuurvalkudest on viiruse ankurmolekulideks. Nende abil seonduvad viirusosakesed raku pinnal olevate retseptoritega. Pärast kinnitumist raku pinnale saab viiruse genoom siseneda rakku ja alustada paljunemist. 1. Kirjeldage raku nakatamise etappe. Viirusosakese seondumine raku pinnale toimub kapsiidi ümbrise koostisse kuuluvate ankurmolekulide abil. Viiruse sisenemine rakku toimub ümbrisega ja ümbriseta virustel erinevalt. Ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning
18 DNA-GENOOMIGA VIIRUSE PALJUNEMINE 1. Raku nakatumine viirusosake seondub ankrumolekulide abil raku pinnale, vabaneb ümbrisest ning kapsiid siseneb rakku. Kapsiid laguneb ja genoomis olev DNA liigub tsütoplasmasse. 2. varane staadium sünteesitakse valke, mis muudavad raku ainevahetust ja kahekordistavad DNA-d. 3. hiline staadium struktuurvalkude süntees ja DNA kahekordistumine. Struktuurvalkudest moodustub kapsiid. Kui viirusosake väljub rakust, saab ta kaasa rakumembraanist tükikese, millest moodustub ümbris. VIIRUSTE LEVIK Leviku tüübid: 1. Pandeemiline ülemaailmne. 2. Endeemiline teatud piirkonnas esinev. 3. Sporaadiline harvade üksikjuhtudena. 4. epideemiline rändava levikuga, haigusjuhud liiguvad eripiirkondade vahel. 5. Enzootiline teatava piirkonna loomadel esinev. 6. Epizootiline rändab eripiirkondades loomadelt loomadele. VIIRUSHAIGUSED
Rotaviirus (reoviirused) Struktuur. Reoviiruste perekonda kuuluvad ortoreoviirused, rotaviirused, orbiviirused, coltiviirused. Kapsiid on ikosaeedriline, diameetriga 60…80 nm, kahekihilise kapsiidiga; genoom on kaheahelaline, segmenteerunud. ”Double- double”. Elektronmikrofotol rotaviirus rattalaadne. Väliskapsiidi proteolüütiline lõhkumine tekitab intermediate/infectious subviral particle’i (ISVP). Väliskapsiid on struktuurvalkudest, ümbritseb nukleokapsiidset südamikku, milles on RNA sünteesimiseks ensüümid ja 11 erinevat kaheahelalist RNA genoomsegmenti. Võib toimuda reassortatsioon, tekkida hübriidviirused. Sarnanevad ümbrisega viirustele: (1) glükoproteiinid, mis toimivad viiruse seostumisvalkudena, (2) saavad ja kaotavad montaaži käigus lõdva ümbrise, (3) neil on fusioonivalgu aktiivsus. Genoom kodeerib struktuur- ja mittestruktuurvalke
Ensüümide substraadid võivad olla nii vees lahustuvad (paljud polüsahhariidid, valgud, DNA ja RNA) kui ka mittelahustuvad (tselluloos, kitiin ja lipiidid). Ensüümid võivad lagundada maatriksit nii energiaallikaks biofilmis olevatele bakteritele, kui ka modifitseerida biofilmi struktuuri. Biofilmi maatriksi modifitseerimine on vajalik selleks, et bakterid saaks biofilmist lahkuda või lausa biofilmil lagundada, kui keskkonnatingimused muutuvad järsku. Struktuurvalkudest on tuntuim P. aeruginosa CdrA, mis seob Psl-polüsahhariide ning ristseondumine tugevdab biofilmi maatriksit. Samas on CdrA oluline ka Psl- polüsahhariidi polümeriseerumisel, ankurdades polüsahhariidi raku välismembraani külge. Rakuväline DNA (eDNA) on biofilmi küpsedes väga oluline struktuuri kooshoidja. Sõltuvalt bakteriliigist on rakuvälisel DNA-l ses osas suurem või väiksem tähtsus, päritolu ning osakaal maatriksist. Eriti palju on eDNA-d heitvete biofilmides
annaabi.ee 
