vahel molekulides (või kristallides). Ühine elektronipaar tekib ühinevate aatomite väliskihi üksikutest elektronidest vastavate aatomorbitaalide osalisel kattumisel. Paardumata elektronid on kõrge energiaga, paardunud elektronid madala energiaga (stabiilne seisund). Valents näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arvu. Näiteks on tüüpilised valentsid vesinikul 1, hapnikul 2, lämmastikul 3 ja süsinikul 4. Struktuurivalemites, mis näitavad aine ehitust, tähistatakse ühte ühist elektronipaari ühe kriipsuga: HH. Kui kahte aatomit seob kaks või kolm ühist elektronipaari, on tegu kordse sidemega (kaksik- või kolmikside): OCO, NN. Kovalentsel sidemel on kaks alaliiki. Mittepolaarne kovalentne side tekib ühe ja sama mittemetalilise elemendi aatomite vahele. Mõlemad aatomid mõjutacad ühist elektronipaari võrdse jõuga ja molekul on
d) Juhtis esimesena tähelepanu reaktsioonide pöörduvusele. Claude Louis Berthollet e) Koostas esimese suhteliste aatommasside tabeli. Berzelius f) Väitis, et gaasiliste lihtainete molekulid on kaheaatomilised. Avogadro g) Ehitas esimese keemilise vooluallika. Volta h) Võttis kasutusele mineraalväetised. Justus von Liebig i) Võttis kasutusele ainete struktuurivalemites kriipsukesed. Couper j) Selgitas benseeni struktuuri. Kekulé k) Defineeris orgaanilise keemia kui süsinikuühendite keemia. Kekulé l) Selgitas, et orgaaniliste ühendite struktuur võib olla ruumiline Jacob Henricus van´t Hoff, (Joseph Achille le Bel) Laurent m) Näitas sarnaste omadustega elementide (nn triaadide) olemasolu. J W Döbereiner
Sellised molekulid on paramagnetilised. · Mittetäielikud oktetid. Kui aatomite elektronegatiivsuste erinevus on suur, mistõttu side läheneb ioonilisele, võib vähem elektronegatiivse aatomi okteti nõue jääda rahuldamata. · ,,Laiendatud" oktetid. Esinevad 3. ja järgnevate perioodide elementide juures, milles sideme moodustamises saavad osaleda ka kõrgema peakvantarvuga (täitmata) orbitaalid. Näiteks : PCl5, SF6 Molekulide kuju Aatomite paigutus Lewise struktuurivalemites ei kajasta aatomite tegelikku paiknemist kolmemõõtmelises ruumis. Molekulide sidemete pikkuste ning sidemetevaheliste nurkade abil. Kuigi elektronpilved võtavad enese alla palju rohkem ruumi, vaadeldakse molekulide kuju kirjeldamisel eelkõige tuumade asukohti (nendevahelisi kaugusi) ja nendevaheliste sidemete suundi. Sidemete pikkused on määratud peamiselt aatomitega, mille vahel side moodustub ja sideme kordsusega ning on eri molekulides suhteliselt lähedased
annaabi.ee 
