kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt B. Cu(Zn) C. Fe3C D. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponendi kristallivõre Score: 1,5/1,5 4. Milline nimetatud struktuuriosadest on faas? Student Response Feedback A. keemiline ühend B. tardlahus C. eutektikum D. eutektoid Score: 1,5/1,5 5. Millised väited on õiged? Student Response Feedback A. Tardlahuseks nimetatakse faase, kus
poolkarastus. 5. Antud terase karastustemperatuur on 757 C- 777 C, sest kui kõrgemat temperatuuri kasutada, siis muutub teras hapramaks, süsinik põleb välja ning saadava terase kõvadus väheneb. Peale karastamist on terase struktuuris martensiit ning tsementiit ning kõvadus HRC-s on 65+ . 6. Noolutustemperatuurid 200-250 C ning seda noolutust nimetataks madalnoolutuseks. Noolutatud terase struktuuriosadest tekib juurde tsementiit ja kõvadus on 67 HRC. 7. Antud noolutatud terase kõvadus ja tugevus on suur ning säilub enam vähem sana suurena kuid antud teras muutub noolutamise käigus sitkemaks. Malmid 8. Fe-Fe3C faasidiagramm malmide osa. 9. Variant 7, C- sisaldus 5.0% - Jahtumiskõver 1.L L+T 2. L+T A+T 3. A+T Le+T (F+T) . 10. Tegemist on üleeutektmalmiga. Grafiitmalmi tekkimis eeldusteks on , et peavad
perliidiks (F+T) c) Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutektoidne segu süsinukusisaldusega 0,8%, esineb neis raua-süsiniksulamites, milles C > 0,02% ja ta tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727°C: A -> P (F+T) d) Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend Fe3C raudkarbiid. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on raua süsiniksulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. e) Lederburiit(Le) on eutektne segu C-sisaldusega 4,3%,mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 C L-Le(A+T).Kuni temp.727 C koosneb ledeburiit auserniidist ja tsementiidist,alla selle feriidist ja tsementiidist. ' Terased Teras on paljukomponentne sulam,mis peale süsiniku sisadab ka tavalisandeid ja legeerivaid elemente.Terase tugevusomadused sõltuvad eelkõige teraste süsinikusisaldusest.C -sisalduse
727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 5. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 29 Lihv 2. Tegemist on alaeutektoidse terase mikrostruktuuriga. Teras koosneb perliidi ja ferriidi struktuuriosadest (näidatud fotol). Kuid milline on antud terase faasiline koostis? : 1. austeniit 2. martensiit 3. perliit 4. tsementiit 5. ferriit 30 Millistest jahtumisetappidest tekib Lihv 2 toodud struktuur? : 1. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks 2. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris
8. Milline on ferriidi tera, mis on vaadeldav ka terase mikrostruk Student Response A. Ferriidi tera on kolme mõõtmeline, millest struktuuris o B. Ferriidi tera koosneb peamiselt molekulidest ja kristallv C. Ferriidi tera koosneb kristallvõrest, milles esinevad def D. ferriidi kristallvõre on ruumtsentreeritud kuupvõre K8. Score: 5/5 9. Milline nimetatud struktuuriosadest on lisaks ka faas? Student Response A. Eutektikum B. Eutektoid C. Tardlahus D. Keemiline ühend Score: 6/6 10. Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all? Student Response A. aatomite omavahelist korrapärast paigutust kristallvõre B. Metalli kristalliline struktuur koosneb teradest, mille se C
Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks 5. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit Question 29 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Lihv 2. Tegemist on alaeutektoidse terase mikrostruktuuriga. Teras koosneb perliidi ja ferriidi struktuuriosadest (näidatud fotol). Kuid milline on antud terase faasiline koostis? Vali üks või enam: 1. tsementiit 2. austeniit 3. martensiit 4. ferriit 5. perliit Question 30 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Millistest jahtumisetappidest tekib Lihv 2 toodud struktuur? Vali üks: 1. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks 2. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb
võreelemendi sees diagonaalide sõlmpunktis B. Aatomid paigutuvad kristallvõres ebakorrapäraselt C. lisaks kristallivõre tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkudel diagonaalide sõlmpunktides D. aatomid paiknevad ainult kristallivõre sõlmpunktides (tippudes) Score: 5/5 9. Milline nimetatud struktuuriosadest on faas? Student Response Feedback A. eutektikum B. tardlahus C. eutektoid D. keemiline ühend Score: 6/6 10. Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all? Student Response Feedback A
Aatomid paigutuvad kristallvõres ebakorrapäraselt c. aatomid paiknevad ainult kristallivõre sõlmpunktides (tippudes) d. lisaks kristallivõre tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võreelemendi sees diagonaalide sõlmpunktis Score: 5/5 Küsimus 9 (6 points) Milline nimetatud struktuuriosadest on faas? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. eutektikum b. eutektoid c. tardlahus d. keemiline ühend Score: 6/6 Küsimus 10 (5 points) Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all? Student Response: Õppija Vastuse variandid
Student Response A. Ferriidi tera on kolme mõõtmeline, millest struktuuris on näha lõige teatud tasapinnas. B. Ferriidi tera koosneb peamiselt molekulidest ja kristallvõre plokkidest. C. Ferriidi tera koosneb kristallvõrest, milles esinevad defektid ehk dislokatsioonid. D. ferriidi kristallvõre on ruumtsentreeritud kuupvõre K8. Score: 5/5 9. Milline nimetatud struktuuriosadest on lisaks ka faas? Student Response A. Eutektikum B. Eutektoid C. Tardlahus D. Keemiline ühend Score: 6/6 10. Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all? Student Response A. aatomite omavahelist korrapärast paigutust kristallvõres B. Metalli kristalliline struktuur koosneb teradest, mille sees on aatomid, mis
A. Ferriidi tera on kolme mõõtmeline, millest struktuuris on näha lõige teatud tasapinnas. B. Ferriidi tera koosneb peamiselt molekulidest ja kristallvõre plokkidest. C. Ferriidi tera koosneb kristallvõrest, milles esinevad defektid ehk dislokatsioonid. D. ferriidi kristallvõre on ruumtsentreeritud kuupvõre K8. Score: 3,3333/5 9. Milline nimetatud struktuuriosadest on lisaks ka faas? Student Response A. Eutektikum B. Eutektoid C. Tardlahus D. Keemiline ühend Score: 6/6 10. Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all? Student Response A. aatomite omavahelist korrapärast paigutust kristallvõres B. Metalli kristalliline struktuur koosneb teradest, mill
Student Response A. Ferriidi tera on kolme mõõtmeline, millest struktuuris on näha lõige teatud tasapinnas. B. Ferriidi tera koosneb peamiselt molekulidest ja kristallvõre plokkidest. C. Ferriidi tera koosneb kristallvõrest, milles esinevad defektid ehk dislokatsioonid. D. ferriidi kristallvõre on ruumtsentreeritud kuupvõre K8. Score: 5/5 9. Milline nimetatud struktuuriosadest on lisaks ka faas? Student Response A. Eutektikum B. Eutektoid C. Tardlahus D. Keemiline ühend Score: 6/6 10. Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all? Student Response A. aatomite omavahelist korrapärast paigutust kristallvõres B. Metalli kristalliline struktuur koosneb teradest, mille sees on aatomid, mis kristalliseerunud amorfsesse olekusse. C
C. keemiline ühend mo kristallivõredest eri Student Response korrapäraselt D. Keemilises ühendis kusjuures säilub üh Score: 1,5/1,5 4. Milline nimetatud struktuuriosadest on faas? Student Response A. eutektikum B. keemiline ühend C. tardlahus D. eutektoid Score: 1,5/1,5 5. Milline väide on õige? Student Response
vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt d. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponendi kristallivõre Score: 2/2 Küsimus 4 (2 points) Milline nimetatud struktuuriosadest on faas? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. eutektikum b. eutektoid c. tardlahus d. keemiline ühend Score: 2/2 Küsimus 5 (2 points) Millised väited on õiged? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a
3. Mis on keemiline ühend? Student Response A. Cu(Zn) B. Fe3C C. keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt D. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponendi kristallivõre Score: 1,5/1,5 4. Milline nimetatud struktuuriosadest on faas? Student Response A. tardlahus B. keemiline ühend C. eutektoid D. eutektikum Score: 1,5/1,5 5. Milline väide on õige? Student Response A. Tardlahuseks nimetatakse faase, kus üks komponentidest säilitab oma kristallvõre, teise komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallvõresse B
A. Cu(Zn) B. Fe3C C. keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt D. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponend kristallivõre Score: 0/1,5 4. Milline nimetatud struktuuriosadest on faas? Student Response A. eutektikum B. keemiline ühend C. eutektoid D. tardlahus Score: 1,5/1,5 5. Milline väide on õige? Student Response A. Tardlahuseks nimetatakse faase, kus üks komponentidest säilitab oma kristallvõre, teise komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallvõresse B
B. Fe3C 50% C. keemiline ühend moodustub kahe komponendi 50% vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt D. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponendi kristallivõre Score: 1,5/1,5 4. Milline nimetatud struktuuriosadest on faas? Student Response Value Correct Answer A. keemiline ühend 50% B. eutektoid C. eutektikum D. tardlahus 50% Score: 1,5/1,5 5. Milline väide on õige? Student Response Value Correct
metallvormi (kokilli) valu. 38) Tsementiit : on raua ja süsiniku keemiline 8) Keragrafiitmalm ühend raudkarbiid Fe3C. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on rauasüsinikusulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. 45) AlSi12 : ( Alumiiniumi valusulamid- 52) Babiit : Babiidid on laagrisulamid, mis Austeniidist selle C-sisalduse vähenemisel tekkiv mittevanandatavad) Al-88%; Rp0,2- 90; Rm- 180; sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina sekundaarne tsementiit on üleeutektoidses A%- 5 antimoni, vaske jm. elemente.
Toatemperatuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. Ferriit (F) – süsiniku tardlahus α-rauas. Temperatuuril 727 °C lahustub 〈-rauas kuni 0,02% C (massi %), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Ferriidil on ruumkesendatud kuupvõre, väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend raudkarbiid – Fe3C. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on rauasüsinikusulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. Austeniidist selle C-sisalduse vähenemisel tekkiv sekundaarne tsementiit on üleeutektoidses terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees. 12 Faasidiagrammi Fe-Fe3C alumine osa iseloomustab sekundaarseid ümberkristalliseerumisi tardfaasis. Joonel PSK temperatuuril 727°C: eutektoidmuutus: Saadud eutektoidi nimetatakse perliidiks (P). 1
ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. c) Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutek- toidsegu süsinikusisaldusega 0,8%; esineb neis rauasüsinikusulamites, milles C>0,02%. Perliit tekib auteniidi (süsiniku- sisaldusega 0,8%) lagunemisel tempera- tuuril 727 °C: A = P (F+T). d) Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend raudkarbiid Fe3C. Tema süsinikusisal- dus on 6,67% ja ta on rauasüsinikusulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. Auste- niidist selle C-sisalduse vähenemisel tekkiv sekundaarne tsementiit on üleeutektoidses terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees. C-sisal- dusest ja Fe-Fe3C faasidiagrammist lähtudes liigitatakset erased: - alaeutektoidseiks, C<0,8%, struktuur F+P; - eutektoidseiks, C=0,8%, struktuur P; - üleeutektoidseiks, C>0,8%, struktuur P+T''. Terase termotöötlus
A → P (F+T). d) Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend raudkarbiid – Fe3C. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on rauasüsinikusulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. Austeniidist selle C-sisalduse vähenemisel tekkiv sekundaarne tsementiit on üleeutektoidses terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende
Ferriit (F) Austeniit (A) Tsementiit (T) Perliit (P) Sele 1.19. Fe-Fe3C faasidiagramm d) Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend raudkarbiid Fe3C. Tema süsinikusisal- dus on 6,67% ja ta on rauasüsinikusulamite Faasid ja struktuurivormid struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. Auste- rauasüsinikusulameis niidist selle C-sisalduse vähenemisel tekkiv sekundaarne tsementiit on üleeutektoidses Tähis Määratlus terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste Faasid ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende Vedelfaas L C tardlahus rauas sees
pöördumine teiste riikide parlamentide poole jms), milles väljendatakse antud riigi nimel poliitilisi seisukohti. § 3. Õigusakti struktuur Õigusakti struktuur näitab, kuidas ning millistele unifitseeritud nõuetele vastavalt struktureeritakse õigusnormid õigusakti raames, kuidas on õigusakt üles ehitatud ning millised on õigusakti obligatoorsed ning fakultatiivsed rekvisiidid. Seadusandlike ning haldusaktide struktuur koosneb põhimõtteliselt järgmistest struktuuriosadest ning rekvisiitidest: 1) pealkiri (sisaldab rekvisiitidena: pealdise (nt vapp, seejärel institutsiooni nimi) ning seejärel õigusakti sisu kokkuvõtva pealkirja); 2) õigusakti andmise kuupäevafraas (daatum) ning selle institutsiooni selle õigusakti andmise järjekorranumber (järjekorranumber võib ka mitte esineda); 2) preambula (võib ka mitte esineda, kui tegemist on vormivaba aktiga); 3) regulatiivne osa (nimetatakse ka: otsustav osa) - koosneb maksimaalses
annaabi.ee 
