klassifikatsioonile, teiselt poolt lauseõpetuses tarvilikele lauseliikmete kategooriatele. transitiivlause- selle struktuur on NP + V + NP tremulant e. värihäälik tuletis e. tuletatud sõna tõestustingimused- need tingimused, mille kehtimisel on lauses kirjeldatav olukord tõene täiendavusseos (e. täiendjaotus) e. komplementaarne distributsioon- teineteise täiendamine tüpoloogiline liigitus- liigituse aluseks on struktuuriomadused ning neis täheldatavad sarnasused ja erinevused. Ammust ajast on kesksel kohal muutmisõpetus. tütarkeeled- algkeele järglased tüvi(sõna)- võib tähistada ka ahela seda liiget, millest vaadeldav sõna on vahetult moodustunud vaba morfeem- ei saa kunagi liituda teiste morfeemidega vaba vaheldus- sama funktsiooni väljendamiseks saab kasutada rohkem kui üht elementi valentsiteooria- seal on arvesse võetud nii lause semantiline põhistruktuur kui ka tegelikus pindlauses esinevad suhted.
otstarbekus. Vahelduse või uudsuse otsimisel momentid: 1) Tüdimust ja väsimust vältiv aktiivsuse suurenemine, suunatuna vaheldusliku keskkonna otsimisele. 2) Uudishimu kui inimese aktiivne impulss, mis sunnib teda otsima uusi aistinguid, kogemusi ja elamusi, viib uudistavale käitumisele, üha laiema teabe kogumisele. 3) Esteetiline huvi. - Ärritajate või objektide kollatiivsed tunnused - nende struktuuriomadused, mida saab iseloomustada siis, kui me võrdleme mingit objekti teiste objektidega või objektide esindusega inimese mälus. Kollatiivsed tunnused - tunnused, mõõdetakse teatud kindlate dimensioonide või mõõdete raames: keerulisus-lihtsus, uudsus-tuttavlikkus, ootamatus-ootuspärasus, mittemõtmelisus- ühene määratletus, ebasümmetrilisus-sümmeetrilisus, seesmine vastuolulisus-seesmine kooskõla, elementide rohkus, elementide ühtlane või ebaühtlane jaotumine, ennustamatus-
muutlikkuse ja uudsuse järele. Momendid vahelduse ja uudsuse toimimisel on: 1. tüdimust ja väsimust vältiv aktiivsuse suurenemine, suunatuna vaheldusliku keskkonna otsimisele 2. uudishimu kui inimese aktiivne impulss, mis sunnib teda otsima uusi aistinguid, kogemusi ja elamusi, viib uudistavale käitumisele, üha laiema teabe kogumisele 3. esteetiline huvi Ärritajate või objektide kollatiivsed tunnused on nende struktuuriomadused, mida saab iseloomustada siis, kui me võrdleme mingit objekti teiste objektidega või objektide esindustega inimese mälus. Maksimaalselt eelistatavad on keskmise, optimaalse intensiivsuse ja kollatiivsusega stiimulid; huvipakkuvus kasvab aga seda enam, mida suurem on objekti kollatiivsus. Sinine värv introvertidele, punane ekstrasvertidele, roosa primitiivses peenest keskkonnast inimesele, oranz sõbralikele inimestele, roheline seltskondlikele, pruun kahtlustavatele inimestele.