..4 6 Kärsaklased............................................................................................................5 Kasutatud materjal:........................................................................................................6 2 1. Seenkahjustused Seened on põhilised puidu lagundajad, nende elutegevus muudab puidu struktuuri. Seda struktuurimuutust kutsutakse mädanikuks, rahvakeeles ka kõdunemiseks. Ilma seenteta mädanikku ei teki! Vastavalt struktuurimuutustele võib mädanikud liigitada pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. 2 Pruunmädanik ja majavamm Pruunmädanikku tekitavaid seeni leiab hoonetes kõige enam. See tekib puidu rakuseintes leiduva tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamise tulemusena kandseente eritatavate ensüümide toimel
Rahaliidu loomise 3 etappi (kapitali liikumise täielik vabadus, EMI loomine,konversioonikursside kehtestamine). 25. Rahaliitu ohustavad tegurid: o Asümmeetriliste sokkide ületamise keerukus o Liikmesriikide fiskaalsüsteemide ja fiskaalpoliitilise orientatsiooni erinevus o Riikide majanduse erinev arengutase 26. Majanduse struktuurimuutused, kolme sektori hüpotees Majanduse struktuuri võib defineerida kui sisemajanduse kogutoodangu jaotust üksikute majandussektorite vahel. Struktuurimuutust võib määratleda nende sektorite osakaalude muutusena ajas. (kestev, määrava tähtsusega). Kolme sektori hüpotees alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu. Üksikute sektorite suhteline tähtsus sõltub majanduse arengutasemest. Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor, keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor. Heuss'i 4
kehetestamine, uus raha käibele). 27. Rahaliitu ohustavad tegurid. Asümmeetriliste šokkide ületamise keerukus; Liikmesriikide fiskaalsüsteemide ja fiskaalpoliitilise orientatsiooni erinevus; Riikide majanduse erinev arengutease. 28. Majanduse struktuurimuutused, kolme sektori hüpotees Majanduse struktuuri võib defineerida kui sisemajanduse kogutoodangu jaotust üksikute majandussektorite vahel. Struktuurimuutust võib määratleda nende sektorite osakaalude muutusena ajas. (kestev, määrava tähtsusega). Kolme sektori hüpotees. Alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu. Üksikute sektorite suhteline tähtsus sõltub majanduse arengutasemest. Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor, keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor
b)tooteinfo pakkumine või tellimine riigi enda poolt-turule sisenemise rakendamine?c) miinimumstandardite ja tegevuslubade kehtestamine-marginaaltarbijad? d) kohustuslik kindlustus-väldib moraaliriski ja negatiivset valikut, katab ka headel klientidel kogu riski, ristsubsideerib suuri riske. 42. Majanduse struktuurimuutused, kolme sektori hüpotees. Majanduse struktuuri võib defineerida kui sisemajanduse kogutoodangu jaotust üksikute majandussektorite vahel. Struktuurimuutust võib määratleda nende sektorite osakaalude muutusena ajas. Tavaliselt räägitakse struktuurimuutusest ainult kestva ning märgatava tähtsusega trendi olemasolul. Tuntuim teooria struktuurimuutuste seletamiseks on kolme sektori hüpotees (Allan Fisher). Hüpotees kirjeldab turumajanduse pikaajalisi struktuurimuutusi Alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu
Vajaik teadlik restruktureerimine. Regioonile uue imago loomine. 21.sajandi toidukriis: hetkel ligi 7miljardit inimest, sajandi lõpuks 9miljardit. Energia ja toiduhinnatõus. Suureneb taastuvate energiaallikate osakaal. Postiivse energiabilansiga riigid võidavad. Ökotoidu populaarsus ja maahind tõuseb. Rohemajandus: kasvumudel, mis väldib keskkonna halvenemist, ressursside ammendamist, reostumist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Planeerib, soodustab ühiskonna struktuurimuutust. Põhineb ökoloogilisel majandusteadusel. Taastuvenergia, energiasäästlikud hooned, säästlik transport, nutikas maakasutuse planeerimine. Rohemajanduse võimalused Energiatootmine roheallikatest elektrienergiast 20% tuulest, 20% puidust-võsast ja veel 20%: turvas, biogaas, päikesepaneelid Katlamajad valdavalt kohalikule kütusele Efektiivsuse võti on taastoimes! Katta Eestis biomassiga 3 GW jagu võimsusi (2012 oli meil 11 GW koguvõimsusi) Luua sellega 15 tuhat uut töökohta 3-6
annaabi.ee 
