saab alguse komisjonist, kus koostatakse esialgne eelarve projekt, mille ta saadab ministrite nõukogule. Sellega hakkab eelarve menetlemine, milles komisjon enam ei osale. Nõukogu peab eelarve projekti kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiitma ning selle EL Parlamendile edasi saatma. Parlamendi pädevus eelarveprojekti muudatuste osas on määratletud kulude liigiga. Vabade kulude s.o. nende kulutuste osas, mille summade suurus ei ole otseselt tagatud EÜ lepinguartiklitega (näiteks struktuurifondid) võib parlament teha muudatusi. Kohustuslike kulude osas, mis on otseselt tagatud EÜ õigusega, võib teha ainult muudatusettepanekuid. Nõukogu võib parlamendi muudatusettepanekud heaks kiita või tagasi lükata ning teha omapoolseid parandusi parlamendi poolt tehtud muudatustesse. Kohustuslike kulude osas on nõukogu otsus lõplik st. muudatusi rohkem teha ei saa. Seejärel saadetakse eelarveprojekt tagasi parlamenti. Parlament võib nõukogu parandused vabade kulude
kuna liitumine toimus maikuus. Uued omavahendid: · käibemaks. Kuni 0,5% liikmesriikide maksustatavast käibest läheb EL eelarvesse · rahvuslikul kogutoodangul põhinev maks, kus iga riik maksab eelarvesse protsendiühiku rahvuslikust kogutoodangust Traditsioonilised omavahendid: · tollimaks Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kaupadele Kulud Euroopa Liidu eelarve kulude pool koosneb laias laastus viiest osast: · ühine põllumajanduspoliitika · struktuurifondid, mis loodi peamiselt regionaalpoliitika rahastamiseks · sisepoliitika (nt teadus, haridus jmt) · välispoliitika (suhted kolmandate riikidega, abi arengumaadele, abi liituvatele riikidele) · juhtimiskulud
haridus ja teadusministeerium 24,2 miljonit krooni sotsiaalministeerium 3,9 miljonit krooni hasartmängumaksu nõukogu 30,5 miljonit krooni hasartmängumaksu toetused regionaalsetele investeeringutele 20,0 miljonit krooni Kultuurkapital 17,0 miljonit krooni Euroopa Liidu struktuurifondid 20,0 miljonit krooni EOK ja kultuuriministeeriumi kogutud andmete ja ekspertarvamuste kohaselt mõõdetakse kulutusi spordile suurusjärgus 1,5 miljardit krooni aastas (2005. aasta), sh: riigi keskvõim 300 miljonit krooni, kohalikud omavalitsused 750 miljonit krooni, erasektor ja sponsorid 450 miljonit krooni. 2005. aasta näitel:
varustamine Praegused eesmärgid: põllumajandustootjate elatustase ja siseturu (hindade) stabiilsus CAPi põhimõtted: ühine siseturg, ühenduse eelistatus, finantsiline solidaarsus CAPi meetmed: garanteeritud hinnad, turukaitse, hinnatoetused, eksporditoetused, otsetoetused Regionaalpoliitika Eesmärk: vähendada lõhet eri piirkondade elustandardite vahel Põhimõtted: solidaarsus ja ühtekuuluvus Tõuke- ehk struktuurifondid Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Sotsiaalfond Ühtekuuluvusfond 2007-2013 saab Eesti 53 miljardit krooni toetusi Energiapoliitika ja keskkonnakaitse Põhiprobleemid: Kasvab sõltuvus impordist Nafta ja gaasi hind tõuseb Energiatoodete siseturu puudulikkus Kliima soojenemine Energiaalane tegevuskava: Taastuvenergia osakaalu tõstmine 20%ni aastaks 2020 Biokütuste osakaalu tõstmine 10%ni aastaks 2020
KASUTATUD MATERJAL [1] Riigikantselei, „Ülevaade Euroopa Liidu liikmelisuse mõjust Eestile,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/riigikantselei/euroopa/arhiiv/eesti-viis- aastat-euroopa-liidus/ulevaade-euroopa-liidu-liikmelisuse- mojust/Eesti_5_aastat_Euroopa_Liidus.pdf [Kasutatud 04. jaanuar 2016] 8 [2] Struktuurifondid, „Euroopa Liidu toetuste jagunemine aastatel 2014- 2020,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.struktuurifondid.ee/el-toetused-2014-2020/ [Kasutatud 02. jaanuar 2016]. 9
valitsuse poolt. Eespool öeldud tulemusena, muutus kogu regionaalpoliitika paradigma: kui varem selle eesmärk oli sotsiaalne võrdsus ja ümberjaotamine, siis praegu on eesmärgiks regionaalne konkurentsivõime, majanduskasv ja tööhõive. 4 MUUTUSED INNOVATSIOONI ROLLIS EL REGIONAALPOLIITIKAS Nagu on teada, peamine EL regionaalpoliitika vahend on struktuurifondid. Esimeses (1989 - 1993) programmperioodis eraldati innovatsioonile vähe vahendeid, peamised kulutused olid füüsilisele infrastruktuurile. Teises (1994 - 1999) programmperioodis on kulutused suurenenud (lisaks infrastruktuurile, hakati eraldama vahendeid keskkonnatehnoloogiate ja teadmiste arendamisele, raha hakati eraldama innovatsiooniga tegelevatele ettevõtetele, kuid visioon innovatsiooni osas ei olnud veel strateegiline).
32. ELi regionaalpoliitika põhimõtted ja korraldus Eesmärgiks on sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamine nii liikmesriikide kui ka regioonide vahel. Regionaalpoliitika on suunatud: o vähemarenenud regioonid, mille SKT elaniku kohta on kolme viimase aasta jooksul alla 75% Euroopa Liidu keskmisest o regioonid, kus toimuvad ulatuslikud majanduslikud ja sotsiaalsed muudatused o inimressursside arendamine väljaspool kahte esimest sihtala 33. EL struktuurifondid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF): o Investeeringud tootmisse uute töökohtade loomiseks o Varieeruva ulatusega investeeringud infrastruktuuridesse o Investeeringud haridusse ja tervishoidu o Uurimis ja arendustegevuse alane toetus o Keskkonnaalased investeeringud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF): o Pikaajaliselt töötute isikute kaasamine tööhõivesse o Tööd otsivate noorte kaasamine tööhõivesse o Tööturult tõrjutud isikute kaasamine tööhõivesse
Euroopa Liidu regionaalpoliitika Regionaalpoliitika eesmärgiks on tasakaalustada ja ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide arengut ning tõsta seeläbi Euroopa Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul. Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks jagatakse liikmesriikidele struktuuritoetust, mida pakuvad erinevad fondid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on struktuurifondid, neile lisandub Ühtekuuluvusfond (ÜF). Regionaalpoliitika edendamisse investeerib Euroopa Komisjon märkimisväärselt suuri summasid. Perioodil 2000-2006 suunati regionaalpoliitikasse 34,4% EL eelarvest, aastatel 2007-2013 aga hõlmab regionaalpoliitika 36% Euroopa Komisjoni eelarvelistest vahenditest. Eestile on aastatel 2007 – 2013 struktuuritoetusena ette nähtud kokku 3,40 miljardit eurot (53,3 miljardit krooni).
Jääspordiklubid Eestist ja välisriikidest, kes soovivad korraldada spordilaagreid. Toitlustusettevõte. 3.5 Kvaliteedistrateegia Kõik treenerid on põhjaliku ettevalmistusega ja kogenud. Kiiruisutreenereid koolitatakse välismaal. Töötajad palgatakse konkursi alusel vastavalt juhatuse otsusele. Treeneritele teostatakse iga-aastast kvaliteedikontrolli ja pakutakse täiendusvõimalusi. 4. Finantsarvestus 4.1 Rahastamise allikad Euroopa Liidu struktuurifondid Kultuurkapital Eesti Vabariik Tartu linn Rahvusvaheline Uisuliit (ISU) Eesti Uisuliit (EUL) 11 Investorid, sponsorid, annetused 4.2 Tulud ja kulud TULUD Päev TEENUSED Täis- Tudengi Lapsed Kuu Tulu kasvanu d kuni 14 prognoo
Teadusliku töö struktuur • Ei ole olemas üht ja kindlat struktuurivalemit!!! • Töö olulised osad: – Sissejuhatus – Teoreetiline raamistik – Taustinfo – Meetodi tutvustus – Tulemused – Järeldused/ettepanekud – Kokkuvõte – Lisad • Olulised osad ≠ töö sisukord!!! Pealkiri • Täpne kuid informatiivne ja andma selge pildi lugejale, mida töö käsitleb. • Võrdle: Struktuurifondid ja innovatsioonipoliitika või Innovatsioonipoliitika finantsmehhanismide analüüs Balti riikides või Struktuurivahendite väärkasutamisjuhtumid innovatsiooni toetavate fondide osas Eesti näitel 11/2/2012 37 Sissejuhatus • Probleemi avamine, aktuaalsus – miks seda tööd vaja on? Millele töö keskendub? – Laiem teema > töö eesmärk > uurimisküsimus/hüpotees
ka ülikoolide uuringutele. Sisaldab ravi- ja elektroonikatööstust. Selle sektori firmad arendavad uusi tooteid või protsesse ja vajavad patente, saladusi ja vaikivat oskusteabet. 3.Põhidokumendid mis reguleerivad teadust ja innovatsiooni Euroopa Liidus? 4.Põhiinstitutsioonid, mis tegelevad teaduse ja innovatsiooniga Euroopa Liidus? 5.Millised on EL toimiva arenduse põhivaldkonnad? Struktuurifondid ehk tõukefondid on Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks ja arendamiseks mõeldud toetusfondid. Struktuuritoetused aitavad tasakaalustada ja ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide arengut ning tõsta see läbi Euroopa Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul.[1] Liikmesriikidele jagavad struktuuritoetusi Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ning lisaks ka Ühtekuuluvusfond (ÜF).[2]
seadusloome protseduuri: – Heakskiit, nõusolekumenetlus – Konsultatsioon, nõuandemenetlus – Ühisotsus, kaasotsustamismenetlus – koostöö - kehtib ainult EMUle 5.6.2. Seadusloome Euroopa Liidus • Nõusolek (EP arvamuse avaldamiseks) – EL laienemine – Ühinemis- või koostöölepingud – Valimised – Struktuurifondid 5.6.3. Seadusloome Euroopa Liidus • Nõuanne (EP arvamuse avaldamine - 1 lugemine) – näit. põllumajandus – Nõukogu võib EP arvamuse võtta vastu või lükata tagasi – Nõukogu ei saa jätkata enne EP arvamuse saamist 5.6.4.Seadusloome Euroopa Liidus • Kaasotsutamine (kuni 3 lugemist) – Seati sisse 1993. aasta Maastrichti lepingu alusel – Laiendati Amsterdami ja Nizza lepingutega
käigus Traditsioonilised omavahendid 15 % tolli-, põllumajandus- ja suhkrumaksud Käibemaksul põhinevad omavahendid 1112% liikmesriigid maksavad omavahenditena 0,3% ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasist Muud tulud moodustavad ainult 12% tulubaasist trahvid, töötajate tulumaksud, laenutulud. 7 Kulud: Põllumajanduspoliitika 47,2% Struktuurifondid 33,2% Sisepoliitika 6,2% Välispoliitika 4,4% Halduskulud 5,3% Muud kulud (reservid ja liitumiseelne abi) 3,7% Kulude jaotus: Säästev kasv konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) Otsetoetused põllumajandustootjatele Maaelu areng maapiirkondade arenguks suunatud vahendid Kodakondsus, vabadus, turvalisus nt immigrantide toetuseks, varjupaigad, kodanike osaluse edendamine
Harupoliitilised tegevused teede- ja sidevõrkude väljaarendamine, opereerimine; ühistransporditoetused; riiklik finantsabi (toetused, laenud, garantiid) ettevõtlusele; ettevõtluse tugiteenuste väljaarendamine; hoolekande- ja meditsiiniasutuste väljaarendamine; riigiasutuste paigutamine; kaitsealade rajamine; kohalike omavalitsuste arengut stimuleeriva tulubaasi edasiarendamine; haldusterritoriaalne korraldus. 36. EL struktuurifondid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) Investeeringud tootmisse uute töökohtade loomiseks; Varieeruva ulatusega investeeringud infrastruktuuridesse; Investeeringud haridusse ja tervishoidu; Uurimis- ja arendustegevuse alane toetus; Keskkonnaalased investeeringud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) eesmärgid: pikaajaliselt töötute isikute kaasamine tööhõivesse; tööd otsivate noorte kaasamine tööhõivesse;
ohuteated. On ka teisi poliitikavaldkondi, mis on eriti asjakohased kõrgetasemelise tervisekaitse tagamiseks. Töötervishoiu ja -ohutuse eesmärk on kaitsta töökohal ilmnevate ohtude eest ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste eest. Keskkonnapoliitika ja tervishoiupoliitika peavad kõrgetasemelise tervisekaitse saavutamiseks toimima käsikäes. Tehnoloogilised arendused ja infoühiskonna programmid sisaldavad ka tervishoiusüsteemide ja rahvatervisega seotud elemente. Struktuurifondid toetavad piirkondlikke tervishoiuinvesteeringuid, püüdes vähendada tervishoiualast ebavõrdsust liikmesriikide vahel ning nende siseselt. Sellega tugevdatakse Euroopa sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust. Mitmed konkreetsed uurimisprojektid on kavandatud tervishoiualaste väljakutsetega teaduslikuks tegelemiseks. Oluliseks küsimuseks on ka meditsiinitoodete hindamine ja kasutusselubamine. Patsiendi ohutus
metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. o Muud tulud o Trahvid (konkurentsitingimuste rikkumiste eest) o töötajate tulumaksud o kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud) o hilinenud maksete intressid o eelmise majandusaasta jääk (ei suudeta ära kasutada oigeks ajaks ettemääratud vahendeid!). o Kulud o Säästev kasv konkurentsivoime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) (Eestis üle 70% avaliku sektori investeeringutest EL abil teedeehitus, prügilad jm) o Otsetoetused pollumajandustootjatele (UPT jne) o Maaelu areng maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude ehitus) o Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad; kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine) o EL kui ulemaailmne partner EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides
toodangut ja seeläbi sissetulekut. · Inflatsiooni vähendamine ja majanduskasvu suurendamine erinevate regioonide võrdse arendamise läbi. · Efektiivne regionaalpoliitika aitab vältida inimeste liikumist maalt linna ja seeläbi vähendada linnade getostumise probleemi. · Mida suuremad regionaalse arengu erinevused EL, seda suuremad takistused majandus- ja rahandusintegratsiooniks. 92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 21 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % 4
arendamise läbi. 21 Efektiivne regionaalpoliitika aitab vältida inimeste liikumist maalt linna ja seeläbi vähendada linnade getostumise probleemi. Mida suuremad regionaalse arengu erinevused EL, seda suuremad takistused majandus- ja rahandusintegratsiooniks. 92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. – 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. – 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus – ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. – 18 % 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist
toodangut ja seeläbi sissetulekut. · Inflatsiooni vähendamine ja majanduskasvu suurendamine erinevate regioonide võrdse arendamise läbi. · Efektiivne regionaalpoliitika aitab vältida inimeste liikumist maalt linna ja seeläbi vähendada linnade getostumise probleemi. · Mida suuremad regionaalse arengu erinevused EL, seda suuremad takistused majandus- ja rahandusintegratsiooniks. 92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 21 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % 4
toodangut ja seeläbi sissetulekut. · Inflatsiooni vähendamine ja majanduskasvu suurendamine erinevate regioonide võrdse arendamise läbi. · Efektiivne regionaalpoliitika aitab vältida inimeste liikumist maalt linna ja seeläbi vähendada linnade getostumise probleemi. · Mida suuremad regionaalse arengu erinevused EL, seda suuremad takistused majandus- ja rahandusintegratsiooniks. 92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 21 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % 4
importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile) 3) Käibemaksul põhinevad omavahendid - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. 4) Töötajate tulumaksud 5) Hilinenud maksete intressid Kulud 1) Säästev kasv – konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) (Eestis üle 70% avaliku sektori investeeringutest EL abil – teedeehitus, prügilad jm) 2) Otsetoetused – põllumajandustootjatele (ÜPT jne) 3) Maaelu areng – maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude 4) ehitus) 5) Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad; kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine)
See rõhutab veelgi vajadust strateegilise kompetentsi järele avaliku sektori vajaduste määratlemisel. Nn suletud riiklikke lahendusi tuleks hoolikalt vältida, kuna need suunavad ettevõtteid raiskama ressursse ja arendama väga vähese või olematu ekspordipotentsiaaliga lahendusi. Peamine takistus innovatsioonile avalikus sektoris on liigne keskendumine lühiajalistele tegevustele ja ressurssidele. Kuigi pikaajalised plaanid on olemas (nagu nt struktuurifondid 9 perioodiks 20142020), kipuvad need olema jagatud eri ministeeriumide tasandite tegevusteks ning neil puudub üldine valitsusetasandi strateegiline suund. See viib killustumiseni, mida on võimalik ületada lisapingutustega tegevuste koordineerimiseks. Sageli aga koordineerimisega ei tegeleta või on see ebaefektiivne. Tulemuseks on killustunud
Naastrehvide maks iv. Välisabi: rahastamisvahendid, struktuuritoetused (omafinantseering; struktuurivahendid- Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu fond), finantseerimismehhanismid Välisabi - Euroopa Liidu rahastamisvahendid (nt Marco Polo II; teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogramm; DG-TREN iga-aastased projektikonkursid) - Struktuurivahendid · Ühtekuuluvusfond · Struktuurifondid - Ühenduse algatused (nt INTERREG) - Finantsmehhanismid (nt Norra finantsmehhanism) - Struktuuritoetused - Riigi poolt antav rahaline abi, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist (struktuurivahendid). - Struktuuritoetus jaguneb: · Euroopa Liidu toetus Euroopa Liidu struktuurifondidest, sh Euroopa Ühenduse algatuse INTERREG raames, ja Ühtekuuluvusfondist eraldatav struktuuritoetuse osa;
getostumise probleemi. vähendama piirkonna põhilisi tööstusharusid. 12% · Mida suuremad regionaalse arengu erinevused EL, · Sihtala 3: võideldakse tööpuuduse, eeskätt noorte seda suuremad takistused majandus- ja ja pikaajalise tööpuudusega. 13% rahandusintegratsiooniks. 96. EL regionaalpoliitika sihtalad 2007 2013 93. EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, (keda/mida toetatakse, suhteline maht) suhteline maht) Keskne sõnum: kiirem majanduskasv, rohkem töökohti EL struktuurifondid: kõikide EL linnade ja regioonide jaoks. 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse · 82% konvergentsi piirkondadesse
omadustega kategooriateks sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus sotsioloogia teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi staatuslik hierarhia sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi omadus: inimesed asetuvad ühiskonnas oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele (kõrge staatusega inimene on staatusliku hierarhia tipus) struktuurifondid Euroopa Liidu eelarve sihtotstarbelised fondid, mille kaudu eraldatakse vähemarenenud EL-i regioonidele ressursse majanduse infrastruktuuri nüüdisajastamiseks, maalelu toetamiseks ning uute töökohtade loomiseks struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele subsiidium rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või teatud toote/teenuse müüjale
(konkurentsitingimuste rikkumiste eest), töötajate tulumaksud, kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud), hilinenud maksete intressid, eelmise majandusaasta jääk (ei suudeta ära kasutada õigeks ajaks ettemääratud vahendeid!). Kulud: Säästev kasv (47%) – konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid), Otsetoetused (29%) – põllumajandustootjatele (ÜPT), Maaelu areng (11%) – maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude ehitus), Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad; kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine), EL kui ülemaailmne partner – EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides, Haldus – Euroopa Liidu haldusaparaadi
Eraldi saab Eesti raha põllumajanduse ja kalanduse toetamiseks. Lisaks on Eesti juba aastaid saanud kasutada kandidaatriikidele ja uutele liikmetele mõeldud Euroopa Liidu Transition Facility fondi raha, oma abi on pakkunud ka Euroopa majanduspiirkond (Norra, Island, Lichtenstein), Norra ja Sveits. (Riigi Raha Veeb) Euroopa Liidu asutamislepingu ühe olulisema põhimõtte- sotsiaalsusprintsiibi järgi toetavad majanduslikult kehvemaid. Selle elluviimiseks on loodud struktuurifondid , kuhu suunatakse enam kui kolmandik Euroopa Liidu eelarvest. Rohkem kui struktuurifondidesse, eraldatakse raha ühise ühise põllumajanduspoliitika finantseerimiseks, muuhulgas põllumajandustoetusteks. (Riigi Raha Veeb) Struktuurifondide toel saab ehitada infrastruktuuri objekte, arendada teadus- ja arendustegevust, toetada innovaatilist ettevõtlust, tõhstada keskkonnakaitset, panustada haridusse, täiskasvanuõppesse ja teistesse tööhõivega seotud valdkondadesse.
loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid. KIKi poolt rahastatavad programmid. Keskkonnaprogramm jaguneb veemajanduse programm; jäätmekäitluse programm; keskkonnakorralduse programm; looduskaitse programm; metsanduse programm; kalanduse programm; keskkonnateadlikkuse programm; maakondlik programm. KIKi rahalised allikad Eesti Vabariigi keskkonnatasud, Euroopa Liidu struktuurifondid, osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile, Eesti CO2 kvoodimüük. Planeerimise seadus. seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted. Planeeringute koostamine on avalik. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik
Muud tuluallikad [1% EL eelarvest] • Trahvid (konkurentsitingimuste rikkumiste eest) • Töötajate tulumaksud • Kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud) • Hilinenud maksete intressid • Eelmise majandusaasta jääk (ei suudeta ära kasutada õigeks ajaks ettemääratud vahendeid!) Euroopa liidu kulud koosnevad: • Säästev kasv [47% EL eelarvest] – konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) (Eestis üle 70% avaliku sektori investeeringutest EL abil – teedeehitus, prügilad jm) • Otsetoetused [29% EL eelarvest] – põllumajandustootjatele (ÜPT jne) • Maaelu areng [11% EL eelarvest] – maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude ehitus) • Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad; kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine)
gaasifirmade konkurents. • Ühtne Euroopa taevas – rohkem võimalusi ja odavamad piletid lennureisijatele, lennureisijate õigused. 20 • Tõhus tarbijakaitse ka ülepiiriteenustele (sh internetikaubandusele) – Eestis kaitseb tarbijate õigusi ülepiiriliste ostudega seotud küsimustes Tarbijakaitseameti juurde loodud spetsiaalne EL tarbija nõustamiskeskus. • Paremad teed, raudteed, infrastruktuur – EL struktuurifondid ehk tõukefondid: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Ühtekuuluvusfond (ÜF). • Piirideta Euroopa (Schengen jõustus 1990, Eesti liitus 2007). • Hariduse ja kutseõiguste tunnustamine. • Euroopa ravikindlustuskaart, Euroopa ühtne hädaabinumber 112. • Ökoloogiline jalajälg väiksemaks. 5) OSKAB ÄRA TUNDA JA LUUA INTERDISTSIPLINAARSEID SEOSEID ELI JA LIIKMESRIIKIDE FUNKTSIONEERIMISE VAHEL. Euroopa Liit on ainulaadne
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)- finantsasutus, mis vahendab riigieelarvelisi (keskkonnatasudest laekuv raha), EL fondide, välisabiprogrammide ja rohelise investeerimisskeemi vahendeid ning annab laene keskkonnaprojektide elluviimiseks. Eesmärgiks finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid. KIKi rahastusallikad: Eesti Vabariigi keskkonnatasud, Euroopa Liidu struktuurifondid, osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile, Eesti CO2 kvoodimüük (tuntud ka nime all roheline investeerimisskeem). Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO) ELF- Eestimaa Looduse Fond, asutati 1991 LUS- Eesti Loodusuurijate Selts, asutati 1853 Eesti TA looduskaitsekomisjon- asutati 1955 esimene IIms järgne organ. Eestis. Eesti Roheline Liikumine- asutati 1988, fosforiidisõja järg WWF- World Wildlife Fund, 1961
· 2002 r-kava: toetuste lahtisidumine tootmismahtudest REGIONAALPOLIITIKA 33. EL regionaalpoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus · Eesmärk: Euroopa tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng · Vajalikkus: o Kõigil peab olema õigus osa saada üldise majanduskasvu hüvedest o Võimaldab vähendada inflatsiooni ja suurendada majanduskasvu o Puudumine on takistuseks süvendatud majandus- ja rahandusintegratsioonile 34. EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) · Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projekte 49% · Euroopa Sotsiaalfond (ESF) rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet 30% · Ühtekuuluvusfond (CF) toetatakse liikmesriike, transporti ja keskkonda (EI loeta otseselt struktuurifondide hulka) · Euroopa Põllumajanduse Nõuande- ja Tagatisfond (EAGGF) mõeldud
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK): Ülesandeks finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Eesmärkideks: loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine; keskkonnaseisundi taastamine; taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine. KIKi toetuseid ja laene rahastatakse neljast allikast: Eesti Vabariigi keskkonnatasud; Euroopa Liidu struktuurifondid; osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile; Eesti CO2 kvoodimüük. KIK rahalised allikad: Saastetasu; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu; Kalapüügiõiguse tasu; Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus. Planeerimisseadus: Seaduse eesmärk tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.
KIKi poolt rahastatavad programmid: veemajanduse programm; metsanduse programm; jäätmekäitluse programm; kalanduse programm; keskkonnakorralduse programm; keskkonnateadlikkuse programm; looduskaitse programm; maakondlik programm. KIKi rahalised allikad: Eesti Vabariigi keskkonnatasud, Euroopa Liidu struktuurifondid, osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile Eesti CO2 kvoodimüük (tuntud ka nime all roheline investeerimisskeem). Põhitegevuste rahastamine on aastate lõikes muutunud – kui esimestel tegutsemisaastatel andsime valdavas osas toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel tegevusaastatel on välisabi projektide maht kasvanud samasse suurusjärku Planeerimise seadus
KIKi poolt rahastatavad programmid: veemajanduse programm; metsanduse programm; jäätmekäitluse programm; kalanduse programm; keskkonnakorralduse programm; keskkonnateadlikkuse programm; looduskaitse programm; maakondlik programm. KIKi rahalised allikad: Eesti Vabariigi keskkonnatasud, Euroopa Liidu struktuurifondid, osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile Eesti CO2 kvoodimüük (tuntud ka nime all roheline investeerimisskeem). Põhitegevuste rahastamine on aastate lõikes muutunud – kui esimestel tegutsemisaastatel andsime valdavas osas toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel tegevusaastatel on välisabi projektide maht kasvanud samasse suurusjärku Planeerimise seadus
Seadusandlik organ (võtab õigusaktid vastu) liikmesriikide huvide esindaja Euroopa Parlament Osaleb seadusandluse vastuvõtmises (erinevad menetlused), aga ise õigusakte vastu võtta ei saa!!! EL kodanikkonna esindaja 120. Tutvusta EL peamisi poliitikavaldkondi. Siseturg + konkurentsipoliitika - "4 vabadust" Majandus- ja Rahaliit ühisraha EURO Ühine põllumajanduspoliitika Regionaalpoliitika struktuurifondid, abirahad Keskkonnapoliitika Sotsiaalpoliitika II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes.
keskkonna endise seisundi taastamisele suunatud tegevus o kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hüvitamine rahastatavad programmid: o veemajanduse programm, jäätmekäitluse programm, keskkonnakorralduse programm, looduskaitse programm, metsanduse programm, kalanduse programm, keskkonnateadlikkuse programm, maakondlik programm rahastusallikad: o Eesti Vabariigi keskkonnatasud o Euroopa Liidu struktuurifondid o osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile o Eesti CO2 kvoodimüük rahalised allikad (5 näidet): o saastetasu o pakendiaktsiis o piiriveekogudes ja majandusvööndid asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu o üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu o piiriveekogude vee erikasutuse tasu o mitte-piiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu
aastal, mille kohaselt munitsipaalettevõtted asendati aktsiaseltsidega, kannab Tamsalu Kalor nime Aktsiaselts Tamsalu Kalor ehk AS Tamsalu Kalor.2 Ettevõtte algusest, 1992. aastast on AS-i Tamsalu Kalor juhataja olnud Neeme Malva. Ettevõtte aktsiad kuulusid aastatel 1992-2005 täielikult linnale, kuid valla ja linna ühinemise tulemusena 2005. aastal, kuuluvad aktsiad täielikult vallale. 3 AS-i Tamsalu Kalor põhiliseks rahastamisallikaks on ettevõtte omad vahendid ja Euroopa Liidu struktuurifondid.4 Põhikapitaliks on ligikaudu 248 000 eurot.5 1 Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus. (1991). Riigi Teataja 1991. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/1032866 (12.12.2013) 2 Äriseadustik. (1995). Riigi Teataja I osa. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/76293 (12.12.2013) 3 Tamsalu valla arengukava aastateks 2005-2013 kinnitamine. (2006). KO 2006, 63, 772. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/1003509 (12.12.2013)
Komisjon seda õigust EL-i liikmesriikidega. Enne kui Komisjon langetab seaduseelnõu kohta lõpliku otsuse, peab ta ulatuslikke läbirääkimisi nii ühiskondlike organisatsioonide kui asjast huvitatud liikmesriikidega. Admin-rakendusliku funktsiooni täitmisel on Komisjon EL-i täidesaatva organina vastutav : a) EL-i Ministrite Nõukogu otsuste elluviimise eest , b) EL-i Ministrite Nõukogu poolt talle delegeeritud ülesannete elluviimise eest c) EL-i fondide (struktuurifondid, kohesioonifond jne ) administreerimise eest, d) EL-i esindajana mitmesuguste rahvusvaheliste läbirääkimiste eest, e) EL-i eelarveprojekti ettevalmistamise eest, mille peavad heaks kiitma nii EL-i Nõukogu kui Europarlament. Järelvalvefunktsiooni raames Komisjon peab kindlustama liikmesriikides EL-i kohustuslike sekundaarõigusaktide elluviimise ja kõigi EL-i seaduste kehtestamise. EL-i ja muude riikide vaheliste lepingute raames võib Komisjon
• saastamist vähendavate keskkonnakaitseliste abinõude rakendamine; • keskkonnauuringute ning loodusobjektide kaitse korraldamine; • keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete likvideerimisele või keskkonna endise seisundi taastamisele suunatud tegevus; • kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hüvitamine. KIK rahastusallikad KIKi toetuseid ja laene rahastatakse neljast allikast: • Eesti Vabariigi keskkonnatasud, • Euroopa Liidu struktuurifondid, • osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile • Eesti CO2 kvoodimüük (tuntud ka nime all roheline investeerimisskeem). • Põhitegevuste rahastamine on aastate lõikes muutunud – kui esimestel tegutsemisaastatel andsime valdavas osas toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel tegevusaastatel on välisabi projektide maht kasvanud samasse suurusjärku. Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnaprogramm jaguneb • veemajanduse programm;
Muudel juhtudel on pikendatud täieliku osalemise õigused, kuid ei ole antud piisavalt aega sõnastada mõistliku arvamusi dokumentide arutlusel. Teistel juhtudel sotsiaalsed partnerid ja isegi piirkodnlikud infra-piirkondlikud asutused on vastu mitmel viisil. Selline ebaühtlane ning jätkuvalt ebarahuldav põhimõtte rakendamine osaliste parterluses on tingitud mitmest tegurist, mis ei ole ilmtingimata siseriiklikud ja piirkondlikud asutused. Üldiselt võib öelda, et struktuurifondid korreleeruvad: 1.koguses saadud vahendite ja nende nähtavuses; 2.institutsioonilise struuri riigid; ja 3.ning riikides struktuursete küsimustega. Sotsiaalsete huvide vahel strukuurpoliitikas erinevad liikmed juhtimise ja stiili meetmetelt ning nende kooslus on erinev, kolmandate riikide riikidest saadud. Need võivad olla: 1.riigi institutsioonide haldus-või valitseva iseloomuga; 2.era-ja avalik-õiguslikud asutused; 3.ametiühingud; 4.valdkonna rühmad (põllumajandus, turism);5
NUTS III: Põhja-Eesti (Harjumaa); Kesk-Eesti (Järva-, Lääne-, Viru- ja Raplamaa) Kirde-Eesti (Ida-Virumaa); Lääne-Eesti (Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa); Lõuna-Eesti (Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaa) 3.2. Regionaalpoliitika Avaliku võimu sihipärane tegevus riigi kõigi piirkondade arengueelduste loomiseks ning sotsiaalmajandusliku arengu tasakaalustamiseks, lähtudes piirkondade ja riigi kui terviku huvidest 3.3. EL struktuurifondid - Euroopa Sotsiaalfond - Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond - Euroopa Regionaalarengu Fond 1 - Ühtekuuluvusfond 3.4. Regionaalpoliitika strateegiad - turule orienteeritud - ressursisubsideerimine - innovatsioonile orienteeritud - ekspordile orienteeritud - infrastruktuurile orienteeritud 3.5
annaabi.ee 
