Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm². Mullaküpsus - mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks. Küpsuse kiiremaks saavutamiseks oleks vaja suurendada aurumist mullapinnal, selleks kasutatakse mullalibistamist. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. Mikroagregaadid -0,25 mm makroagregaadid 0,25-20 mm. Struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide (liivsavi või savi lõimis) 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Muldade füüsikalis-keemilised omadused: Kolloidid: Mulla füüsikaliskeemilised omadused seonduvad mulla KOLLOIDIDe (osake suurusega 1-250nm) olemasoluga, mis vette asetuna annavad kolloidlahuse (suspension ei lähe läbi filterpaberi). Kolloidide sisaldus mullas oleneb tema ibe- ja huumusesisaldusest,
Lubjatarve 3,7 t/ha P tarve P-2; 20...45 mg/kg K tarve P-2; 51...90 mg/kg Mg tarve 35...65 mg/kg Veerežiim ülavesi, ajutine liigniiskus Suurkivisus - Palandiku talu põllud asuvad pruunidel näivleetunud muldadel, mis on gleistumistunnustega. (Tabel 2) Mulla mehaaniliseks koostiseks on nii saviliiv kui ka keskmine liivsavi, mullas esineb nõrgalt korest. Kergest lõimisest on põhjustatud mulla struktuuriagregaatide vähene vastupidavus, mis tingib omakorda olukorra, kus intensiivsete sademetega moodustub mullale koorik. Lõimis on kahekihiline: ülemine on kaks astet kergema lõimisega kui alumine. Nende kihtide erinevus tekitab kevaditi ja sügiseti ajutist ülavett, mille mõjul muutub huumushorisont toorhuumuslikuks, mullas muutuvad tingimused anaeroobseks, künnihorisondi õhustatus on häiritud ning toimub gleistumine. Lisaks piirab ülavesi veel
Struktuuri vastupidavuse tõstmine kunslike vahenditega- ained peavad olema 1) vaspupidavad mikroorganismide lagundavale toimele 2) ei tohi olla kahjulikud taimedele ega mikroorganismedele 3) peavad väikestes annustes muldaviiduna andma suurt effekti. Mulla struktuuri tähtsus- agregaadideks kleepunud muld mahutab endasse ja säilitab palju rohkem vett. Vesi ei takista õhu tungimust agregaatide vahelesse ruumidesse. Sellestes mullades toimub samaegselt aeroobne ja anaeroobne protsess. Struktuuriagregaatide sõmerate hävimine põhjused: 1) mehhaanilised- a) sademeid b) ebaselge ja mitteõigeaegne mullaharimine, läbikuivanud muld, kultiveerimine ja äestamine. C) põllutööristade ja masinate ning inimeste ja loomade liikumine põllul d) liigniiske mulla harimine 2) füüsika-keemilised- sademete vesi lahustab Ca- soolasid ja uhub need sügavamasse kihtidesse. Ka hüdrolüüsivas toimes. 3) bioloogilised Põllude viljakusse tõstmiseks abinõud- 1) mullade
kasulikke baktereid on aeroobsed. Õhuhapniku mõju taimede elutegevuse: - hapniku puudusel on pidurdatud taime juurte kasv - hapniku puudusel väheneb mullast veeneelamine taime juurte poolt (taimede elutegevus soikub) - hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained 14. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine. 15. Orgaanilise aine tähtsus ja toimemehhanism struktuuragregaatide moodustamisel, viljelusvõtted mullastruktuuri säilitamiseks. Struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) Struktuuri hoidmiseks tuleb: · harida siis, kui muld on küps. · mitte tallata mulda liigselt. · kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, 16. Mulla kleepuvus, sidusus, eriveotakistus, mahumuutused. 17. Mulla orgaanika (sõltuvus keskkonnast, majandamisest, mulla füüsikalis- keemilistest ja hüdrofüüsikalistest omadustest). 18
kasulikke baktereid on aeroobsed. Õhuhapniku mõju taimede elutegevuse: - hapniku puudusel on pidurdatud taime juurte kasv - hapniku puudusel väheneb mullast veeneelamine taime juurte poolt (taimede elutegevus soikub) - hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained 14. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine. 15. Orgaanilise aine tähtsus ja toimemehhanism struktuuragregaatide moodustamisel, viljelusvõtted mullastruktuuri säilitamiseks. Struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) Struktuuri hoidmiseks tuleb: · harida siis, kui muld on küps. · mitte tallata mulda liigselt. · kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, 16. Mulla kleepuvus, sidusus, eriveotakistus, mahumuutused. 17. Mulla orgaanika (sõltuvus keskkonnast, majandamisest, mulla füüsikalis- keemilistest ja hüdrofüüsikalistest omadustest). 18
Künnikihialust tihenenud kihti aitab kõrvaldada sügavkobesti ja tüükultivaator. Vähendamiseks: Minimaalse traktorikäikude arvuga harimissüsteem, valida sobiv harimisaeg, suurendada heinatimede osatähtsust külvikordades, kasvatada liblikõielisi heintaimi, mis soodustavad sõmerate teket. Külvikorras kasvatada järelkultuure, kasutada allakülve Muldi lubjata Vältida toitainete- ja huumusevaese kihi künnikihti toomist 10. Mulla struktuuriagregaatide stabiilsus. Veekindlad struktuuriagregaadid. Mulla struktuuriagregaatide veele vastupidavus sõltub paljudest teguritest: Mulla mehaaniline koostis (kerge või raske lõimis) Savi- ja ibeosakeste omadused Ioonide koosseis Mulla orgaanilise aine kvaliteet Mikroorganismide liigiline koosseis ja arvukus Mullaagregaatide veele vastupidavus sõltub kasvatatavatest kultuuridest ja viljavaheldusest: Põllukultuur Veekindlate agregaatide % mullas
harimiseks ning mullaharimise ja maaparanduse tehnoloogia. Mulla struktuur on komplitseeritud füüsikaline ja füüsikalis-keemiline omadus, mis näitab, millise kuju ja suurusega osadest mullamass koosneb ja kuidas need üksteise suhtes paiknevad. Struktuur: Üksikteraline Sõmeraline e agregaatne soodustab kultuurtaimede elutingimusi. Kuubiline taimede toitumise, veega varustamise, õhustatuse seisukohalt parim. Prismaline Plaadiline Struktuuriagregaatide tekkimiseks ja säilimiseks on vaja saviosakesi, huumust ning kahe-ja kolmevalentseid katioone. Vesi mullas Vesi mullas on väga vajalik, ilma ei eksisteeri taimed ega saa olla ka mulda. Vesi mullas esineb seotud ja vaba veena ning veeaurudena mullaõhus. Keemiliselt seotud vesi kuulub mullamineraalide ja huumuse koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Füüsikaliselt seotud vee hulka kuuluvad hügroskoopsusvesi ja kilevesi, mida
Mullastruktuursus mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati-deks. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. agregaatide jaotus suuruse järgi: - mikroagregaadid -0,25 mm - makroagregaadid 0,25-20 mm kuju järgi: · kuubitaolised · prismaatilised · plaatjad struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Mullavesi Tähtsus: · vajalik kivimite murenemisel · mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas · vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel · mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil
Mullastruktuursus - mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati-deks. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. agregaatide jaotus suuruse järgi: - mikroagregaadid -0,25 mm - makroagregaadid 0,25-20 mm kuju järgi: · kuubitaolised · prismaatilised · plaatjad struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1 l - <15 sl - 15-30 ls1 - 30-45 ls2 - 45-60 ls3 - 60-75 s - >75 1% huumust annab juurde 2,7 m²·g-1 Eripinnaindeks [IE ] = m²·m-2 IEn = Ep·h(cm)·Dm·104 IE75 = Ep·75·Dm·104 <4,0·107 - põuakartlikud
jooksul „töötada“ ehk laagerduda. Selleks peavad mikroorganismid lagundama, ümber töötama ja teatavates piirides ümber paigutama kasvupinnasesse segatud orgaanilist materjali; seda peavad mõjutama gravitatsioonijõud, niiskus, õhk ning kasvupinnase komponentides leiduvad keemilised elemendid, aga ka taimede juured, mis rajavad endale kasvupinnases teed. Kasvupinnase sõmeralise ehituse ja poorsuse väljakujunemise vastandnähtuseks on majandamise käigus toimuv struktuuriagregaatide lagunemine ja pooride kokkusurumine. Majandamise all peetakse siinkohas silmas ühelt poolt kasvupinnase hooldamist ja harimist ning teiselt poolt tallamiskoormust näiteks liiklusvahendite või jalakäijate poolt. Kasvupinnast võib tihendada ka liikluskoormuse või töömasinate poolt tekitatav vibratsioon. Soovitusi kasvupinnaste säästlikuks majandamiseks: Ära hari liiga niisket ega liiga kuiva istutusala! Kasta pikkamisi ning pigem nõrgema veesurvega!
annaabi.ee 
