mis mu vanematel olid, on tänapäeval minu jaoks kaotanud kasutuse, sest informatsioon on uuenenud ja õppemeetodid samuti. Eks kõik püüdlevad ideaalsuse poole, nii ka õpikud. Arvatakse, et e-õpikud on ideaalsusele lähemal kui paberkandjal õpikud, sest omavad mitmeid funktisoone. Sinna hulka kuuluvad näiteks: tekstisisesed otsingufunktsioonid, elektriline järjehoidja ja erinevad multimeedia võimalused. Samuti peab see olema strukturiseeritud ja keeleliselt korrektne. Õpilaste seas on eelkõige siiski tähtsaim materjalide kättesaadavus. Kiire ja võimalikult informatiivne konspekt. Õpilased eelistavad saada korraga palju infot ja eeldavasti ühest allikast. Siinkohal teenibki plusspunkte e-õpik, sest teadupärast annab üks otsingumootor palju allikaid. Ja kuna tänapäeva noored on harjunud kasutama internetti iga valdkonna jaoks, siis on nendel tehnoloogiaga harjumus palju käepärasem, kui nende vanematel
Mida mina saan teha, et maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem? Pidevalt muutuva ja dünaamiliselt strukturiseeritud maailma sündinuna panen mina koos maailmaga iga sekund, päev ja tund oma panuse maailma stabiilsusele ning lineaarsele harmooniale. Ka meie väike Eesti, mis on läbi elanud erinevad okupatsioonid, sõjad, kriisid ja muu, on jäädavalt maamuna peal ning areneb. Et meie maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem, peab igaüks meist panustama osa endast selle eesmärgi nimel. Nukral kombel on meie maailmas levinud suur ebavõrdsus ning paljud meist ei suuda näha
sarnasusjooni Euroopa Komisjoniga. Seega Euroopa Komisjon on üldjoontes justkui EL-i valitsus. VII loengupaar aines "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid" (J. Värk, PhD) --------------------- Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu ja Ülemkogu, nende koosseis, põhifunktsioonid, töökorraldus ja suhted Europarlamendiga. Praktiliselt kuni sajandivahetuseni vaadeldi EL-i Ministrite Nõukogu ja Ülemkogu ühtses koosluses kui EL-i ühe tähtsa põhiinstitutsiooni kahte selgelt välja strukturiseeritud osa, mis kandis ühist nimetust Euroopa Nõukogu. Ent eelseisev EL-i suur laienemine sundis sellise koosluse kahte osa kujundama juba niiviisi, et tänaseks ollakse harjunud EL-i Ministrite Nõukogu ja Ülemkogu käsitlema kui kahte iseseisvat EL-i põhiinstitutsiooni. Järgnevalt vaatlemegi neid kahte institutsiooni eraldi võetuna. Euroopa Ülemkogu -------------------------- Brüsseli tööpraktikas kutsutakse Euroopa Ülemkogu ka
tegutsema. Bürgergarde. Esimest korda politseistruktuurid loodi, mis olid allutatud tsentraalvõimule Prm-l, mis polnud eriti hästi siiski organiseeritud. Saksamaal nimetati seda Bürgergardeks kodanike vaht linnades. Need reorganiseeriti korrakaitseüksuseks. 1845 sai Berliini politsei endale vormi. Nende võimupädevus laienes. Kõige enam regulaarsest politseipoliitikast saab rääkida Inglismaal a viis Robert Peel parlamendi ette seaduse, mis nägi ette londonis strukturiseeritud politsei. Londoni politseid hakati kutsuma ,,Bobbies". 1845. a New Yorgis moodustati politseiüksused. 20 a hiljem asutati USAs Secret Service, mis pidi alguses võitlema eelõjige valerahaga, kuid pidevalt lisandus ülesandeid ning nad pidid hakkama tegelema julgeolukuküsimusega. Secret Service sai ka presidendi kaitse ülesande. Hukkamõistu osaliseks said avalikud piinamised ja hukkamised humaansed ideed. 19.
12. sajandil kujutati abielusakramendina. Praktikas tõusis abielu seaduspärasus esile tüli käigus, et millised lapsed on seaduslikud pärijad. Perekonnad ja pered koonduvad suuremasse ühendusse riiki. Germaani riik on riik, mis põhineb isikutel, mitte maa aladel. Vasalli suhtes seotud isikud, mitte maa alad. RIIK Keskaegne riik põhineb inemestevahelistel suhetel, mitte institutsioonidel. See pärineb germaani hõimudest. Germaani rahvad olid strukturiseeritud hõimude põhjal. Eriline ühenduslik organisatsioon: üks keel, üks arusaam oma päritolust. Hõim on ka inimesed, kes seotud samade õigustega. Õigus on enam vähem sama, mis rahu. Kui inimeste vahel pole rahu, siis on nad üksteise suhtes lindpriid. Erinevate hõimude vahel pole kohustusi. Eelkeskaegne hõim on hõimuliikmete ühendus, vabad mehed olid need, kes otsuseid tegid, valisid juhi ja mõistsid kohut. Karolingide ajal kutsuti