emotsionaalsemaga, olulised mõtted peavad vahelduma vähemolulistega. Olulisi mõtteid tuleb korrata. Suuline kõne on infoga vähem koormatud kui kirjutatud tekst. Kuna kuulaja ei näe kõne ülesehitust, tuleb talle seda esinemise alguses tutvustada - see hõlbustab arusaamist. Sissejuhatuses on hea tutvustada oma kõne struktuuri, öeldes, millistest peamistest alalõikudest ettekanne koosneb. Jälgimist kergendavad ka esineja teksti struktureerivaid märguanded (näiteks ,,esiteks", ,,teiseks", ,,järgmiseks") või pausid. Pikema ettekande puhul võib teksti struktuuri näidata valgustahvlil või jagada see kätte jaotmaterjalina. Kuulajal on teksti kergem jälgida, kui ta tajub selle ülesehitust. Lugemiseks mõeldud teksti ettekandmine ei ole otstarbekas, sest see on kuulamiseks liiga inforohke (keerukad laused, abstraktsed mõttekäigud jms). Küll on tavaks ette lugeda ilukirjanduslikke tekste, aga võrreldes näiteks
pindstruktuur e Saussure lingvistikas kõne vaste), uurib struktuure (langue), kirjanduse `grammatikat kuidas kirjandus toimib kui süsteem, keskendub süsteemi põhielementidele ja nende kombineerimisvõimalustele. Strukturalismi ei huvita, mida tekst tähendab, vaid kuidas tähendus luuakse. Järgnevalt mõnede strukturalistlike kirjandusteooriate tutvustus. Zanrite uurimine > Northrop Frye müüditeooria (archetypal criticism) > zanriteooria, mis seletab Lääne kirjandustraditsiooni struktureerivaid printsiipe, kirjandus kui müüdi teisalduse või nihke vorm. Arhetüüp > korduv kujund, tegelaste tüüp, süzee- või tegevusliin. Frye põhitermin > müüt (Mythoi), selle põhjal neli narratiivimustrit, mis müüte reguleerivad: komöödia, romanss, tragöödia, iroonia/satiir. Narratiivse kujutlusvõime projektsioon a) ideaalse maailma representeerimine b) tegeliku maailma representeerimine Ideaalne maailm > süütus, rikkalikkus, täitumine > suvemüüt > romanss
‘grammatikat kuidas kirjandus toimib kui süsteem, keskendub süsteemi põhielementidele ja nende kombineerimisvõimalustele. Strukturalismi ei huvita, mida tekst tähendab, vaid kuidas tähendus luuakse. Järgnevalt mõnede strukturalistlike kirjandusteooriate tutvustus. Žanrite uurimine > Northrop Frye müüditeooria (archetypal criticism) > žanriteooria, mis seletab Lääne kirjandustraditsiooni struktureerivaid printsiipe, kirjandus kui müüdi teisalduse või nihke vorm. Arhetüüp > korduv kujund, tegelaste tüüp, süzee- või tegevusliin. Frye põhitermin > müüt (Mythoi), selle põhjal neli narratiivimustrit, mis müüte reguleerivad: komöödia, romanss, tragöödia, iroonia/satiir. Narratiivse kujutlusvõime projektsioon a) ideaalse maailma representeerimine b) tegeliku maailma representeerimine Ideaalne maailm > süütus, rikkalikkus, täitumine > suvemüüt > romanss
Uurib kirjanduse toimimist süsteemina Strukturalismi ei huvita, a) mida tekst tähendab, b) milline on selle väärtus vaid c) kuidas tähendus luuakse. 48.Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (narratoloogia, G.Genette, J.Culleri strukturalistlik retseptsiooniteooria) Narratoloogia Zanrite uurimine > Northrop Frye müüditeooria (archetypal criticism) Zanriteooria seletab Lääne kirjandustraditsiooni struktureerivaid printsiipe kirjandus kui müüdi teisalduse või nihke vorm. Arhetüüp > korduv kujund, tegelaste tüüp, süzee- või tegevusliin. Neli narratiivimustrit, mis müüte reguleerivad: komöödia, romanss, tragöödia, iroonia/satiir. Narratiivse kujutlusvõime projektsioon a) ideaalse maailma representeerimine b) tegeliku maailma representeerimine J. Greimas: narratiivi struktuur A on B vastand (nt. armastus versus vihkamine)
eksperimentaalselt või vaatluslikult kontrollimata. Selliste väidete (vähemasti osaliselt) kooskõlaline süsteem moodustabki müüdi. Loodusteaduslik ja mütoloogiline maailmapilt välistavad teineteist. Religioosse maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ning korrapära tulenevad ini- mesest kõrgemal seisvast tahtelisest infoallikast. Seda maailma struktureerivaid programme käivi- tanud (ja kontrollivat) infoallikat nimetatakse religioossetes tekstides Jumalaks. Ateistliku maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ja korrapära on isetekkelised ning maailma struktureerivad programmid kujunevad välja spontaanselt. Keskset tahtelist infoallikat (Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki
eksperimentaalselt või vaatluslikult kontrollimata. Selliste väidete (vähemasti osaliselt) kooskõlaline süsteem moodustabki müüdi. Loodusteaduslik ja mütoloogiline maailmapilt välistavad teineteist. Religioosse maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ning korrapära tulenevad ini- mesest kõrgemal seisvast tahtelisest infoallikast. Seda maailma struktureerivaid programme käivi- tanud (ja kontrollivat) infoallikat nimetatakse religioossetes tekstides Jumalaks. Ateistliku maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ja korrapära on isetekkelised ning maailma struktureerivad programmid kujunevad välja spontaanselt. Keskset tahtelist infoallikat (Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki
eksperimentaalselt või vaatluslikult kontrollimata. Selliste väidete (vähemasti osaliselt) kooskõlaline süsteem moodustabki müüdi. Loodusteaduslik ja mütoloogiline maailmapilt välistavad teineteist. 2 Religioosse maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ning korrapära tulenevad ini- mesest kõrgemal seisvast tahtelisest infoallikast. Seda maailma struktureerivaid programme käivi- tanud (ja kontrollivat) infoallikat nimetatakse religioossetes tekstides Jumalaks. Ateistliku maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ja korrapära on isetekkelised ning maailma struktureerivad programmid kujunevad välja spontaanselt. Keskset tahtelist infoallikat (Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki
annaabi.ee 
