situatiivseid ja ka distsiplinaarseid teadmisi. Ning mida kõrgemale oma õpingutes jõutakse seda rohkem toimub nende teadmiste segunemine (teadmiste hulga suurenemine on ilmselge). Oluline on ka teadmiste klassifikatsioon see, kuidas teadmisi saab jagada, kuidas teadmiste piirid on püsivad või muutuvad. Teiseks on oluline ümberkontekstualiseerimine, mis viitab teadmiste assigneeringule ja ümberkujundamisele eri eesmärkidel. Kolmandaks raamimine viitab s õppekava struktureerimisele ja kursuse ja õppematerjalide vormindamisele. (Näiteks distsiplinaarseid teadmised (bioloogia) on täiesti erinevad teenindaja ja meditsiinitöö alal. Ilmselgelt on neil ühisosa millega mõlemad peaks olema kursis, kuid meediku tedmised peaks olema ulatuslikumad. ) · Millest on otseselt tuletatud kutseteadmised? Kutsealaste teadmiste tuletamisel mängib rolli see, mis ametiga on tegemist, mis on selle ameti oskused
(Flick 2006: 165) (vt eksperdiintervjuu kokkuvõtet lisa 2, lk 74) Saamaks võimalikult palju informatsiooni, näiteid ja ettepanekuid Pärnu linnale loodava kuurordikontseptsiooni kohta, kasutatakse käesolevas alapeatükis Eesti pereturistide küsitlemisel poolstandardiseeritud avatud intervjuu tüüpi, mida mõnede allikate järgi nimetatakse teemaintervjuuks (Flick 2006: 155161). Lisaks avatud intervjuu sarnaselt 37 hilisemale andmete struktureerimisele on eelnevalt koostatud ka 11 küsimusega piloot- uuring (vt lisa 3, lk 87), mida testiti esimese vastaja peal. See oli vajalik nägemaks, kas vabatahtlik intervjueeritav on ka tegelikult koostööaldis ja püsib kergesti teemas või tuleb teda mõjusalt raamistada. Ühtlasi muutusid intervjuude vastused niiviisi kergemini võrreldavateks ning selgus, millise küsimuse kohta peaks olema vastajal arvamus ja mida pole mõtet küsida
annaabi.ee 
