Elulugu · 19252003 · Itaalia(Oneglia) · Milano konservatoorium (Giorgio Ghedin) · Cathy Berberian(Ameerika laulja) · Koussevitzky Fondi stipendium · Studio di Fonlogia · Juillardi muusikakool · Tagasi Itaalia · Londoni Kuningliku Akadeemia auliige Loomemeetod · Lähtepunkt seeriatehnika · Vaba ja intuitiivne helilooja · Side möödunud aegade muusikapärandiga · Lähtub strukturalistlikust kontseptrioonist · Avardas muusikalist keelt kolmel tasandil Vokaalmuusika · Innovaatilisus · Uutmoodi tekstikasutus · Moodultekst,vokaalikette · "Squenza III" · "Sinfoniat" · "Circles" · "Epifanie" Kammermuusika · Oopus "Squenza IXIV" · Iga osa on iseseisev kompositsioon · Esituslikult väga nõudlikud Lavamuusika · 5 ooperilaadset muusikalist lavateost · "Opera"(läbikukkumine) · 1977. a uus versioon
toob nähtavale vastuolusid selles, mis esmapilgul näib terviklik ja ühtne. 75. Mis on suured narratiivid Lyotard´i teoorias? Tooge näiteid. 76. (Mõtlemiseks: kas Eesti vajab suurt narratiivi?) 77. Avage Derrida mõiste erinewus tähendus. 78. Kuidas dekonstrueerida binaarseid opositsioone? Proovige üht opositsiooni dekonstrueerida. 79. Iseloomustage dekonstruktiivset lugemisviisi. Mille poolest see erineb uuskriitilisest ja strukturalistlikust lugemisest? 80. Mida tähendavad Foucault´teoorias mõisted diskursus ja diskursiivne praktika? Tooge mõned näited. 81. Milles seisneb uushistoristliku kirjandusajaloo eripära? Mis on Teie arvates sellise lähenemisviisi tugevused ja nõrkused?
Dekonstruktsiooni eesmärk on näidata, et kõik tekstid sisaldame enesest taandamatuid vastuolusi, et nad kõik on ruumid, et neis pole erinevaid pooluseid võimalik ühendadda. Selline lugemine vastandub struktualisimi lugemisele, kuna ei taha leida1 või mitut defineerivat struktuure tekstist, vaid tahab näidata, et erinevaid struktuure seal pole, vaid ainult väljaspoolsete mõjude abil sissse laetud. See, mis strukturalistlikust interpretatsioonist üle jääb, mis lärmina kõrvale heidetakse on vähemasti võrdväärne teksti osa ning ülejääki vaadeldes võime me saada tekstist kätte rohkem tõlgendusi kui ühe struktuuri külge kleepumine lubaks. 9 40. Kuidas suhtuvad omavahel lugeja ja tekst? Tähendus pole teksti sees vaid sünib lugeja teadvuses. Samuti lugeja subjekt muutub/ sünnib lugemisaktis.
Eesmärk on näidata, et kõik tekstid sisaldavad endas taandamatuid vastuolusid. Et nad kõik ruumid, milles ei ole võimalik erinavdi poolusi ühte liita või phendada. Dekonstruktiivne lugemine sellised viisil vastandub strukturalistlikule lugemisele, ühte või mitut defineerivat struktuuri ta tekstist leida ei taha, pigem soovib näidata, et neid struktuure seal üldse ei ole. Et nad on ainult sinna väljaspoolsete mõjude abil sisse loetud. ,,Ülejäägi probleem" see mis strukturalistlikust interpretatsioonis ülejääb ehk see mis lärmina kõrvaleheidetakse, on vähemasti võrdväärne teksti osa. Ülejääki vaadeldes võime teinekord tekstist saada kätte palju rohkem ja huvitavamaid tõlgenudsi, kui ainult struktuuri külge krampumine meile lubaks. Niimoodi sünnivad uued lähenemised nagu: · feministlik kriitika, võib lugeda mõnda teksti ainult sellest vaatekohast, et kuidas selles tekstis on
annaabi.ee 
