Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk MH II Avinurme alevi keskuse maakasutusest ning ruumilis- strukturaalsest olemusest Kolmas ülesanne aines Ruumiline Planeerimine Tartu 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatavalt Avinurmest..................................................................................................... 3 Avinurme alevi südame kujunemine viimase 200 aasta jooksul................
Näiteks autor on loonud uue žanri, mida paljud on hakkanud järgima. Või siis on ta oma teosega tekitanud sellise olukorra, et teine autor on loonud midagi muud, kui ta ise, kuid ometi mis on osa sellest, mille ta rajas. Kui teos on tekkitanud disskussiooni ja sellest on välja arenenud miskit, mis risti vastupidine tõuke andnud teosele. Jällegi saab näiteks tuua Saussure, kes tegi võimalikuks generatiivse grammatika, mis erineb radikaalselt tema strukturaalsest analüüsist. Kindlasti on ka Foucault tööd andnud tõuke aruteluks ja vaidlusteks, millest on rohkemat välja kasvanud. Selle analüüsi lõpptulemus on see, et lisasin Foucault oma suvisesse lugemisnimekirja. Jana Stets
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus Ruumilise planeerimise iseseisevtöö Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Ala iseloomustus......................................................................................................................4 1.1.Ala määratlemine Ülenurme alevikust..............................................................................4 1.2.Määratletud ala maakasutuslike planeeringute ajalugu.....................................................5 2.Ala kohakirjeldus.....................................................................................................................7 2.1.Lynch´i mälukaardi analüüs..............
Armeeritud klaas on visuaalselt sarnane tavapärase klaasiga kuid kordades paksem ning raskem. Mõningatel juhtudel ei ole tehnoloogiliselt võimalik soovitud kujuga klaasi valmistada, siis asendatakse see plastklaasiga. Selliseid keerukama kujuga klaase kasutatakse enamasti tagumiste kereklaasidena. 2. KLAASIKAHJUDE PARANDAMINE Autoklaasil on väga oluline roll kerekonstruktsiooni osas ning sõitjate ohutuse tagamisel. Nimelt tuuleklaas moodustab kuni 30% sõiduki strukturaalsest tugevusest ning reisija õhkpadi tugineb oma töös tuuleklaasile, toetudes rakendumise korral vastu klaasi .Seepärast peaks kindlasti tähelepanu pöörama defektidele klaasil. Enamik tuuleklaasi kahjustusi on põhjustatud teiste autode rataste alt lendavatest kividest, mille kokkupõrke tagajärjel tekib klaasi pealmisele kihile täke. Pööramata täkkele tähelepanu areneb sellest edasi mõra, mis võib hakata piirama ning moonutama juhi vaatevälja (Sele 3), sealjuures
Seetõttu on keele sõnavara suurust raske täpselt hinnata. • Sõnavara täieneb nt. neologismide e. uudissõnade arvel. • Samal ajal on keeles olemas aktiivsest kasutusest kadumas/kadunud sõnu, arhaisme. • Eri tüüpi sõnaraamatud esitavad teatud liiki sõnade hulga keeles. Sõnavarateadus Leksikoni uurimisele võib läheneda erinevatest vaatenurkadest: semiootilisest, grammatilisest, kognitiivsest, sotsiaalsest, kultuurilisest või strukturaalsest, kusjuures kõik need aspektid on võrdse kaaluga. Sõna kui keelemärk: semiootiline lähenemine Ferdinand de Saussure’ilt (1857–1913)lähtub arusaam keelest kui märgisüsteemist. On väitnud, et • keel on ideid väljendavate märkide süsteem • keelemärk koosneb mõistest (tähistatavast) ja häälikkujust (tähistajast) ja on psüühiliselt ühtne entiteet e. olem • keeles kui märgisüsteemis on seos mõiste ja häälikkuju vahel sageli kokkuleppeline, meelevaldne
Indiaanlaste puhul esineb sama vastandus heli ja vaikuse vahel. Järeldus: mingit kollektiivset alateadvust pole olemas. (Totemism olevat lihtsalt erand klassifikatsioonide üldproblemaatikas.) Klassifikatsioonid, mis on totemistlikud selle sõna laiemas tähenduses, st et mille järgi ainult ei mõelda, vaid ka elatakse, tekitab raskuse, kuna on tihedalt seotud kapriisse demograafilise arenguga. Tekib sünkroonia (e. süsteemi, strukturaalsest vaatepunktist) ja diakroonia (demograafiline areng selles antud) konflikt, mis puudutab ka keelt. Keel on aga suhteliselt hästi kaitstud oma kommunikatiivse funktsiooni tõttu, seega allub keel demograafilistele muutustele ainult teatud piires. Aga kuna uuritavad mõistesüsteemid ei ole suhtlemis- vaid mõtlemisvahendid, on nad diakroonia poolt mõjutatavad. Kuna mõtlemine on astmeline, võib mõtlemisviis kergesti degenereeruda mäletamisviisiks
See pole sama, mis moodne kirjanik, kelleks nimetas 70ndate Unti Hando Runnel. 80ndate Unt pole moes, kuid on moodne. Ta pole moelooja, vaid maailmamoe järgija... See pole enam liikumine tagasi sinna, kus pole maitset ega lõhna, vaid vanade maitsete ja lõhnade taasmaitsmine ja taasnuusutamine, parandamine, restauratsioon. Ühesõnaga, see on postmodernism, vähemalt üks liin sellest, mida postmodernismiks on nimetatud." (Hennoste, 1993). Vaatamata tema modernismitaotlusele, strukturaalsest teooriast juhindumisele, visuaalse toomise katsetele verbaalsesse teksti ning teistele eesmärkidele pole ta ühegi teooriaga lõpuni minev, selleks on tema kirjanikunatuur liialt spontaanne ja püsimatu, sukeldudes aina uutesse meeleoludesse ja kontseptsioonidesse, liikudes müstikast filosoofiadoktriinideni, akadeemilisest teatrist palaganini, salateadustest kommertsküsimusteni. Üldiselt kasutab ta
C.Levi-Straussi vaated keelele. Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Lingvistika vaatas keelt ja selle reeglistikku inimteadvusest lahusolevana, kuid Levi-Straussi arvates on keel kui struktureeriv põhi inimese teadvuses endas, vrd Kanti a priori (analüütilise) tunnetusviisiga. Ta kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid: 1. keeleliste seoste mudel. Levi-Strauss võttis selle strukturaalsest lingvistikast. 2. sarnaselt sellele struktuurile esinevad sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur. 3. järgnevalt on võimalik analüüsida mõtlemise vorme, nt. teaduse teooriad. 4. müütide teooriad. 5. ühiskonnateooriad. Sarnaselt Marxile ja Freudile seletab Levi-Strauss inimese arengut ühest allikast --keelest ( Marx pidas lätteks majandust ning Freud inimese mitteteadvust). Michel Foucault (1926-1984).
story and discourse, faabula ja süzee, Seymour Chatman filmi ja romaani loo erinevusest -- filmis ei saa aega peatada ja seletada ning kirjeldada, nagu raamatus III. Strukturalistlik poeetika Roman Jakobson. Metafoor ja metonüümia kui kaks mudelit ; Baudelaire´i luuletuse "Kassid" analüüs koos Lévi-Straussiga. Lingvistilised märgid moodustuvad kahepoolse protsessi -- selektsiooni ja kombinatsiooni -- läbi. Juri Lotman. "Loengud strukturaalsest poeetikast" (1964), "Poeetilise teksti analüüs"-- luuleteksti analüüs erinevatel tasanditel lähtuvalt struktuuri mõistest. Tz. Todorov IV. R. Barthes´i semiootika (märgiteooria) rmt-s "Semioloogia alused"(1965). Kõik sotsiaalsed praktikad on märgisüsteemid, mis toimivad sarnaselt keelele. Näiteks riietusmoes võime eristada "kõne lause" (süntagma): pluus+ seelik+lakkkingad või pluus+püksid+tossud.
Mälu uurimise meetodid Mälu uurimise meetodid jaotuvad kaheks. Meenutamine on tahtlik protsess, mille käigus püütakse taastada kunagi mällu salvestunud informatsiooni mingi sündmuse, nähtuse, fakti või protseduuri kohta. Äratundmine on kas tahtlik või automaatne protsess, mille puhul mälu valdaja langetab otsustuse selle kohta, kas ta on praegu temale eksponeeritava nähtuse või faktiga kunagi varem kokku puutunud või ei. Mälu saab käsitleda nii (1) strukturaalsest kui ka (2) protsessuaalsest vaatevinklist. Ülaltoodud mälu definitsioon on protsessuaalne. Mälu teaduslik uurimine algas Herman Ebbinghausi (1850 - 1909) tööga "Mälust" 1885. aastal. Ta võttis kasutusele järjestikuse õppimise meetodi, õppides pähe mõttetuid 3 -tähelisi silpe ning demonstreerides niiviisi nii õppimise kui unustamise dünaamikat. William James (1842 - 1910) publitseeris oma "Psühholoogia printsiibid" 1890. aastal. Seal leidis ta, et
annaabi.ee 
