Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk
Jaan kaplinski Arvin Aitaja Pärnu Raeküla Kool 9a klass Elu ● Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus ● Lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli (17 aastane) ● Õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat (17 - 23 aastane) ● Töötas 1964-1972 vanemlaborandina Tartu ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris (23 - 31 aastane) ● Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. (27 aastane) ● 1968 - 1970 eesti keele kateedri aspirant. (27 - 29 aastane) ● 1974 - 1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadur, hiljem vaneminsener. (33 - 39 aastane) ● 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas
sotsioloogias? - teoreetiline konstrukt (mudel), mis sisaldab kõige olulisemaid elemente nähtuse kirjeldamiseks Mille poolest erineb faktipõhine ja väärtustepõhine andmete tõlgendus? väärtustepõhine ei ole positivistlik Mida tähendab ratsionaliseerimine ning kuidas see on seotud ühiskonna arenguga? - Kasvab kalkuleerimine, emotsioonide, väärtuste ja tavade allutamine tuleviku eesmärkidele. Kuidas mõistetakse ühiskonda ja sellega seotud protsesse strukturaal-funktsionalismi kohaselt? Talcott Parsons (1902-1979): Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast); # Perekonna funktsionaalsus mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel); Funktsionalistlik
Jaan Kaplinskit lugedes Jaan Kaplinski on sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus. Ta on eesti meeskirjanik ja samuti ka tõlkija. Tema isa on poola rahvusest õppejõud Jerzy Kaplinski ja ta ema on eestlannast tantsijatar Nora Raudsepp-Kaplinski. Kahjuks on Jaan Kaplinski vanemad surnud. Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Ta on töötanud veel ka paljudes erinevates kohtades. Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 1992-1993 Riigikokku. Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet ja praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal.
üksikisiksustele. Reaalsus moodustub ühtseks tervikuks alles inimeste omavaheliste suhete käigus. 1.12. Mis panuse andis Georg Herbert Mead (1863-1931) sotsioloogia arengusse? Inimestevaheline interaktsioon oli sotsioloogiliste uuringute peamine objekt. Vestlusega loome reeglid ja tähendused - ühiskonna kord. Sotsiaalses interaktsionis esineb alati ettearvamatust ja pinget. 1.13. Mis panuse andis Talcott Parsons (1902-1979) sotsioloogia arengusse? Strukturaal-funktsionalistliku koolkonna esindaja. Äärmiselt keeruline teoreetiline lähenemine: sotsiaalne süsteem on tervik, mis koosneb omavahel tööd kergendavate sidemetega seotud osadest. Tähtis on, et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal osade vahel - funktsionaalsed suhted. Väärtuskonsensus - viitab grupi liikmete vahelisele kokkuleppele grupi eesmärkide ja nende saavutamiseks valitava õige tee osas. Väärtused - hea ja soovitav, juht õigete otsuste langetamisel. 1
mille autoriks osutus Jaan Kaplinski. Olen lugenud paarkümmend esimest lehekülge ja siiamaani on öelda vaid kiidusõnu. Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, kes sündis Tartus, poola päritolu Jerzi Kaplinski ja eestlanna Nora Raudsepp- Kaplinski peresse. Kaplinski elukäik Kaplinski lõpetas 1958. aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 aastatel Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Kirjanik töötas aastatel 19641972 vanemlaborandina Tartu Ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris. Aastatel 1968 1970 oli Kaplinski eesti keele kateedri aspirant ja 1974 1980 Tallinna Botaanikaaias algusaastatel nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeledes muu hulgas inimese ja looduse suhete küsimustega. Aastal 1968 sai Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud
meid reageerima teatud viisil, siis väidab Periman selle olevat sotsiaalse seletuse vormi, mis täiendab isiksuse psühholoogilist mõistmist. Periman rõhutab töö-, perekonna- ja vanemlikke rolle kui isiksuse ja käitumise kujundajaid näidates, kuidas traditsiooniline sotsiaaltöö teooria neid sotsiaalseid institutsioone rõhutab. Biddle ja Thomas (1979) on kogunud ulatusliku kollektsiooni rolliteooriat ja selle uurimusi käsitlevatest artiklitest. (Payne, 1995) Rolliteooria on seotud strukturaal-funktsionalistliku teooriaga sotsioloogias ning moodustab osa sellest. Rolliteooria eeldab, et inimesed hõivavad teatud positsiooni sotsiaalsetes struktuurides, kusjuures iga positsioon on seotud rolliga. Roll on kogum ootusi või käitumisviise, mis on seotud asendiga sotsiaalses struktuuris. See arusaam eeldab, et suhete kontekstis tuleb alati arvestada rolle, sest rollid ilmnevad ainult suhetes (Munson ja Balgopal, 1978)
koosklas igusega, mille on loonud legitiimne menetlus. 38. Riik on hiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lhtuvalt teatud hiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt mratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline lhenemine). Riik on kindla territooriumiga sltumatu (suvernne) ksus (juriidiline lhenemine). Riik on organiseeritud institutsionaalne ssteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid (strukturaal-funktsionalistlik lhenemine). Riik on suvernne institutsioon, millel on igus kasutada judu tema territooriumil asuvate inimeste suhtes. (ks politoloogilistest lhenemistest). 39. Rahvas on mingi ldise tunnuse alusel piiritletud inimeste kogum 40. Riigivimul on ainuigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende titmist. Riigivimul on ainuigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise le. Riigivimul on seadusega antud ainuigus kasutada vgivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks.
Kitsas mõttes on paradigma teaduse metoodiline kokaraamat, mille retseptide üle teadlased pead ei murra. Kokaraamatus paraku ei ole retsepte uut tüüpi puslede lahendamiseks ega ka uut tüüpi küsimuste avastamiseks 3 PSÜHHOLOOGIA PÕHIVOOLU: 1. Põhivoolu psühholoogia: sündmuste-vaheliste põhjus-tagajärg seoste otsimine 2. Kaasaegne kvalitatiivne psühholoogia: kirjeldab maailma, mida iseloomustab pidev muutus, sujuv üleminek ühest seisundist teise 3. Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus: uurib, mis asjad on Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks.
sotsioloogiline uurimus tõestas, et tänapäeva vaesus on mitmedimensiooniline. 3 Väljakutsed Eestile mul on heameel selle üle, et Eesti valitsus on astunud olulise sammu täiendatud sotsiaalharta ratifiserimise suunas. Kuid siis oleks vaja arutada mõnigaid olulisi nõudmisi. Mida rohkem Eesti majandus ja tööturg turule orienteerub ja integreerub ülejäänud Euroopa ja maailma majandusega. Ning seda suuremaks kasvab vajadus antiivse strukturaal- ja regionaalpoliitika järele. See kehtib eriti Lõuna- ja Ida-Eesti kohta, sest seal on vaja arendada tekkivaid tööjõuturu teenuseid nende piirkondade jaoks. On oluline parandada suutlikust tulla toime negatiivse majandusarenguga ning suure töötusega, mis tuleneb turumajandusest. Üks siirdeperioodi põhilisi raskusi on siiani väga madalad palgad põllumajanduses ja tööstuses ning avalikus teenistuses.Neis oludes on miinimumpalgad suur tähtsus. Kui palgad
files.wordpress.com/2013/04/kaplinski.jpg 3 Jaan Kaplinski Elukäik Jaan Kaplinski on sündinud Tartus poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp-Kaplinski pojana. Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal-ja rakenduslingvistikat.Ta töötas 19641972 vanemlaborandina Tartu ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris, oli 19681970 eesti keele kateedri aspirant ja 19741980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeldes muu hulgas inimese ja looduse suhete küsimustega.1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana ning 19831988 uuesti Tartu Ülikoolis, kus
tasakaal osade vahel, mida nim. Funktsionaalseteks suheteks · Grupi sisene sotsiaalne kord toetub liikmete vahel sõlmitud väärusleppele Väärtused grupis valitsevad arusaamad heast ja soovitavast, millestjuhindutakse õigete otsuste langetamisel Väärtuskonsensus- viitab grupi liikmete vahelisele kokkuleppele grupi eesmärkide ja nende saavutamiseks valitava õige tee osas. R. Merton R.Merton tegi mitu korda teoreetilisi täpsustusi strukturaal- funktsionalistlikkusse lähenemisse esimene neist on vahetegemine avalike ja varjatud funktsioonide vahel. Avalik Keskastme teooria , kujutab endast funktsionaalanalüüsi rakendusi piiratud valimi suhtes R. Merton jälgib sotsiaalse struktuuri ette aimatavat mõju inimkäitumisele reegleid, mis kehtivad süsteemile tervikuna peavad kehtima selle üksikute osade suhtes, inimeste suhtes Funktsionalismi kriitika
Sekundaarsed e. instrumentaalsed-muud vajadused mis tulevad pärast esmaste rahuldamist. Proovis näidata kuidas ük toimib vastavalt funktsioonidele. Arvas et pole relikte, sest need ei saa säilida pärast funktsiooni kaotamist, kõik mis säilinud omab ka funktsiooni ehk on vajalik. (Tyler arvas et relikti tunneme ära selle järgi et ta on minevikus omatud mõtte kaotanud. ) Muna ja kana probleem, kumb enne kas funktsioon või vajadus. (Funktsionalism vahetu, ajas toimiv, populaarne.) 5)Strukturaal-funktsionalism Alfred Reginald Radcliffe-Brown(1881-1955). Ük-s sots grupi vajadused esmased. Institutsioonid töötavad grupi säilimise eesmärgil. (nagu Durkheimgi- indiviid sekundaarne grupi suhtes). Funktsionalismiga kaasnes suur avalik läbimurre välitööde populaarsuses, enne ei võetud neid nii tõsiselt ja ei tehtud nii suures mahus. Psühhoanalüüs, mõjutas oluliselt etnol. ja antropol. arengut.
„Kultuuri“ mõiste TMK sõnastikus KULTUUR I mittepäriliku informatsiooni kogum, mida koguvad, säilitavad ja annavad edasi inimühiskonna erinevad kollektiivid... Strukturaal-tüpoloogilise kultuuriajaloo ülesehituse hädavajalikuks tingimuseks tuleb lugeda kultuuritekstide sisu eristamist nende „keele“ struktuurist. Seejuures tuleb kultuuriajaloolase käsutuses olevate faktide kogusummas eristada teoreetiliselt rekonstrueeritavat süsteemi (antud kultuuri keel) ja antud kultuuri realisatsiooni süsteemivälise materjali massis (tema kõne). Niisiis, kogu kultuuri ajaloo materjali võib vaadelda teatud sisulise informatsiooni
Mille poolest erineb faktipõhine ja väärtuste põhine andmete tõlgendus ( , )? Mida tähendab ratsionaliseerimine ning kuidas see on seotud ühiskonna arenguga? Ratsionaalsus asendab käitumist mõjutavad traditsionaalsed ja emotsionaalsed tegirid arusaamaga, et esineb loogiline seos eesmärkide ja nende saavutamise vahendite vahel.Inimesed kalduvad tegema seda, mis toob suurimat tulu väikseima hinnaga. Kuidas mõistetakse ühiskonda ja sellega seotud protsesse strukturaal-funktsionalismi kohaselt? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Strukturaalfunktsionalism uurib seoseid sotsiaalse süsteemi terviku ja. tema osade vahel. Sotsiaalne süsteem on tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest, millest igaüks täidab oma olulist funktsiooni terviku säilitamiseks. Mida tähendab Talcott Parsonsi analüütiline ratsionalism ja tegevuse raamistiku kontseptsioon? Ratsionalism seondub idealismiga .
4. Thor Heyerdahl – kultuurielementide levik inimkonna varases järgus Historism e. ajaloolis-kriitiline koolkond – mõtlemise ja keele vahel on seos; ajalooline kontekst, kultuurideterminism.. Franz Boase koolkond. Funktsionalism – Elu põhineb funktsionaalsusel, inimeste vajadustel, nende rahuldamisel. Põhivajadused (impulss – tegevus – rahuldus). Bronislaw Malinowski (tegi välitöid, dokumeteeris rikkalikult kohalikku elu) Strukturaal-funktsionalism – Sotsiaalse grupi vajadused on esmased, indiviidi vajadused sekundaarsed. Alfred R. Radcliffe Konfiguratsionism e. kultuurimudeli teooria – kultuur on ühtne käitumismudel, seetõttu kultuurid üksteisest erinevadki. Keskmes on inimese psühholoogia. Ruth Benedict. Kolm puhast psühholoogilist tüüpi: 1. Apollonlik – tehakse kõike mõistusega intellektuaalne mudel 2. Dionüüsuslik – Tunnete ja emotsioonide põhine mudel 3
ja proletariaat), nt Karl Marx "Kapital". Max Weberi teooria käsitlus kapitalismi vaimsetest eeldustest ("Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim", 1904), st arusaam, et protestantlikud väärtused sobivad hästi kokku turumajandusega. Weberi poliitiline sotsioloogia oli pessimistlikum: bürokraatia ja ratsionaliseerimise "raudpuurile" suudab konstruktiivne oponent olla vaid plebistsitaarne demokraatia (aktiivne kodanikkond pluss autoriteetne liider). Strukturaal-funktsionalistlik teooria oluline on ühiskonna kui terviku säilimine, selleks on vajalikud teatud struktuurid, milles iga indiviid täidab oma funktsiooni (nt Talcott Parsons). 3.tund - HEAOLURIIK JA HEAOLUÜHISKOND Heaoluriik on riigikorraldus, mis tungib majandusliku taastootmise ning jaotamise protsessidesse, et: 1) parandada inimeste toimetulekut; 2) kaitsta neid tururiskide eest; 3) leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevaid riske seega on tegu riigi klassikaliste
). - Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik üldse midagi sisukat teada saada, sest arvamuste paljususe aktsepteerimine tähendab ühtlasi igasuguse seletuse välistamist. Teaduslik seletus peab sisaldama lisaks teooriale kuidas ,,asjad on" ka teooria sellest, mis pole võimalik. Kaasaegses kvalitatiivses psühholoogias on kõik võimalik. - Tugevad küljed: maailma mitmekesisust kirjeldades osutab sellele, kui piiratud on kaasaja põhivoolu psühholoogia. 3. Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus: uurib, mis asjad on - Põhjuslikkuse teooria: põhjusi on mitu liiki, teaduslik seletus seisneb kõigi erinevate liikide kirjelduses. Vaja on välja uurida, millistest eristatavatest elementidest, millistes suhetes, on arenenud uuritav nähtus kui tervik. (Mille saame, kui paneme kokku H ja O?) - Teaduslik seletus on uuritava nähtuse struktuuri (süsteemi) kirjeldus. - Meetod: kvalitatiivne. Lisaks kaasaja kvalitatiivse psühholoogia meetoditele
Indiviidid, kes pole rituaalidega harjunud ja kel puudub nendega kokkupuude, püüavad neist hoiduda, asendaes nad protseduurideega. 5 Ajatäited - Ajatäite - ühe kindla ainese ümber korraldatav poolrituallsete, lihtsate ja täiendavate transaktsioonide jada, mille peamine eesmärk on ajavahemiku struktureerimine. Ajatäitede liigid: 1) Sotsioloogiline laad. 2) Strukturaal-transaktsionaalne liigutus. 3) Ajatäidete psühholoogiline liigitus. Peale aja struktureerimise ja osapooltele vastastikuste paituste pakkumise on ajatäidetel veel ka lisafunktsioon: nad on sotsiaal-selektiivseks protsessiks. - Roll - persona, mis sõltub väjem olukorrast ja enam iga inimese fantaasiast. - Ajatäite eksistentsiaalne hüve - oma rolli kihta kinnituse saamine kindlustab inimese seisukohta.
(Biddle, 1986) Rolliteooria uurib meie suhteid teiste inimestega ja seda, kuidas nende ootused ja reaktsioonid sunnivad meid reageerima. Ka väidab ta selle olevat sotsiaalse seletuse vormi, mis täiendab isiksuse psühholoogilist mõistmist. Periman rõhutab töö-, perekonna- ja vanemlikke rolle kui isiksuse ja käitumise kujundajaid näidates, kuidas traditsiooniline sotsiaaltöö teooria neid sotsiaalseid institutsioone rõhutab. (Payne, 1995, lk 128) Rolliteooria on seotud strukturaal-funktsionalistliku teooriaga sotsioloogias ning moodustab osa sellest. Rolliteooria viitab selgitusele, mis juhtub siis, kui inimesed tegutsevad läbi sotsiaalsete protsesside ja hiljem tegude tagajärjega. Iga inimene on kui näitleja, kes esindab tüüpilist päriselu stsenaariumi, mille täitmisel on teatud kontekstid ja komplekte funktsioon, mis on seotud normide, ootuste, kohustuste, õiguste ja psühholoogilisest seisundist
Bronislaw Malinowski oli Austria-Ungari antropoloog. Oli antropoloogias funktsionalismi (otstarbekohasus) esindaja. Kritseeris samuti evolutsionismi. Pidas oluliseks uurida ühiskonna funktsioone. Ühiskond on orgaaniline tervik, mis koosneb erinevatest osadest, aga siiski tervik. I maailmasõja ajal teostas uurimist Austraalias. Püüdis välja selgitada kuidas üks ühiskond toimib, et siis teha universaalseid järeldusi. Teine oluline funktsionalismi esindaja oli A. R. Radcliffe-Brown , ka strukturaal-funktsionalismi rajaja. Tegeles sellega, mis polnud nähtav, seega ei saanud visuaalselt näidata. Funktsionalism üldiselt huvituski varjatud kultuurist (tekkis uurija peas), mida oli võimalik pigem kirjeldada kui pildistada või filmida. Keskendus ühiskonnale kui tervikule. Robert Flaherty oli Ameerika filmitegija ja ühtlasi ka dokumentaalzanri alusepanija. 1922. esilinastus tema esimene film "Nanook", mis oli ka üldse esimene täispikk dokumentaalfilm. Ennem filmimist elas
On bioloogilise determinismi vaadete pooldaja). · Kritiseerib Tylori evolutsionismi allteooriat, õpetust reliktidest (kultuuri varastest staadiumitest säilivad mingid reliktid, mille kaudu saame enda kultuuri uurida). Malinowski arvates pole mingeid relikte olemas ükski element ei jää jäänusena püsima, see omandab muutuvas kultuuris uue funktsiooni (ilma funktsioonita asju pole ühiskonnas olemas!). Strukturaal-funktsionalism ja Alfred Reginald Radcliffe-Brown Põhiseisukohad: · Kultuuri peamine eesmärk on tagada ühiskonna kui terviku vajaduste rahuldamine. · Tähtis on sealjuures süsteemi säilimine esmased on sotsiaalse grupi vajadused. · Ei tunnusta Malinowski baasvajaduste tabelit. · Välitööde olulisus · Strukturaal-funktsionalistidele on ette heidetud seda, et nad ei arvesta ajaloolisi aspekte, vaid fikseerivad hetkelise olukorra
Staatusekindlustus olukord, kus inimene asub eri staatushierarhiates eri astmetel Staatuste kogum inimese poolt vallutavate staatuste nimekiri Statistiline olulisus - kirjeldab tõenäosust, et nimetatud avastuse põhjustas vaid juhus Stereotüüp kujutlus, kus üks karakterisikute kogum on omistatud tervele grupile Stigma märk, millega tähistatakse ühiskonna normaalsetest või normatiivsetest ootustest erinevate inimkäitumist Strukturaal-funktsionalistlik teooria uurib seoseid sotsiaalse süsteemi terviku ja tema osade vahel Strukturaalne mobiilsus ühiskonnatasandi faktoritest mõjutatud mobiilsus ühiskonnas tervikuna Subjektiivne reaalsus arusaamad ja tunded, mis inimesel on enda ja maailma kohta Subkultuur ühiskonna alagrupis esinevad iseärasused väärtustes, arusaamades, normides ja käitumistes Suhtarv ehk suhe võrdleb ühte alagruppi teise alagrupiga
võimuta kodanike vahel. Sildistamise teooria- määratleb käitumist hälbelisena ja väidab et hälbelisus ei ole indiviidi käitumisega loodud personaalne kvaliteet, vaid loodav grupi määratluste ja reageeringutega. Kellegi sildistamine hälbeks võib muutuda ennast võimendavaks ja tõugata inimese käitumist veel enam hälbelisuse poole. Stigma- moraalse halvustamise mark pannakse ühiskonna normaalsetele ootustele mittevastava käitumisega inimeste külge. 7. Seksuaalsused Strukturaal-funktsionalistlik perspektiiv s.o võimas kirg mille juured on bioloogias ja mida tuleb teadlikult kanaliseeridasotsiaalselt produtiivses suunas.( sexida tohib ainult abielus olevate inimeste vahel,perekondade moodutamist soosivana ) Konfliktiteoreetiline perspektiiv lähtub samuti tungi/sotsialiseerumise mudelist, kuid keskendub sellele kes määrab normid (riik, religioossed juhid tähtsateks kontrolli agentideks, kes nõuavad kohast käitumist)
Mida tähendab fenomenoloogia ning mis on selle üks tähtsamaid uurimisküsimusi? uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast. Meetod, kus uuritakse väikest valimit intensiivselt ja pikaajaliselt, et selgitada tähenduste arengut ja omavahelisi suhteid. Fenomenoloogilise uurimuse eesmärk on detailselt ja süstemaatiliselt kirjeldada mingi kogukonna erinevaid arusaamu mõne elulise nähtuse/fenomeni kohta. 1. Robert Merton arvates peab strukturaal-funktsionalism uurima eelkõige kuidas 1. sotsiaalne struktuur ei täida oma funktsioone * 2. muutub sotsiaalse struktuuri tähendus ühiskonnas 3. sotsiaalne struktuur täidab oma funktsioone 2. Paradigma idee kohaselt teadus areneb 1. revolutsiooniliselt * 2. tehnoloogiliselt 3. inkrementaalselt 4. traditsiooniliselt 3
Millisena näeb see teooria rikaste riikide rolli? Mis on selle teooria kriitika? (Lisaks õpiku tavatekstile vaata ka tabelit lk 264.) Baseerub ühiskondliku konflikti teoorial. Vaesuse põhjus: riigid/ettevõtted käituvad emariikidena, kunagised kolooniad sõltuvad rikastest riikidest. Rikkad riigid on probleemi osalised muutes vaesed riigid neist sõltuvaks. Kriitika- sõltuvus 39. Võrdle ja vastanda moderniseerumis- ja sõltuvusteooriat. Moderniseerumis teooria- Baseerub: strukturaal-funktsionaalne lähenemine. *Maailm oli vaene, *industriaal revolutsioon, *uued tehnoloogiad, *uus heaolu, *elustandardite tõus, *madala sissetulekuga riigid ei muutnud. Vaesuse põhjus: kultuuri traditsioonid, kasumliku tehnoloogia puudus. Rikaste riikide panus on olukorra lahenduse võti. Sõltuvusteooria- Baseerub: ühiskondliku konflikti teooria. *Kolonialism, *rikkuse ümberjaotamine, *osad riigid muutusid vaeseks, teised rikkaks.
) - Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik üldse midagi sisukat teada saada, sest arvamuste paljususe aktsepteerimine tähendab ühtlasi igasuguse seletuse välistamist. Teaduslik seletus peab sisaldama lisaks teooriale kuidas „asjad on“ ka teooria sellest, mis pole võimalik. Kaasaegses kvalitatiivses psühholoogias on kõik võimalik. -Tugevad küljed: maailma mitmekesisust kirjeldades osutab sellele, kui piiratud on kaasaja põhivoolu psühholoogia 3. Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus: uurib, mis asjad on - Põhjuslikkuse teooria: põhjusi on mitu liiki, teaduslik seletus seisneb kõigi erinevate liikide kirjelduses. Vaja on välja uurida, millistest eristatavatest elementidest, millistes suhetes, on arenenud uuritav nähtus kui tervik. (Mille saame, kui paneme kokku H ja O?) - Teaduslik seletus on uuritava nähtuse struktuuri (süsteemi) kirjeldus - Meetod: kvalitatiivne
kasutatakse intervjuud, vaatlust, erinevate materjalide analüüse (ajalehed, päevikud, fotod,jne). Ei ole põhimõtteliselt võimalik üldse midagi sisukat teada saada, sest arvamuste paljususe aktsepteerimine tähendab ühtlasi igasuguse seletuse välistamist. Teaduslik seletus sisaldab lisaks teooriale kuidas ,,asjad on" ka teooriat sellest, mis pole võimalik. Kaasaegses kalitatiivses psühholoogias on kõik võimlaik. Osutad sellele, kui piiratud on kaasaja põhivoolu psühholoogia. 3.Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus: põhjusi on mitu liiki, teaduslik seletus seisneb kõigi erinevate liikide kirjelduses. Vaja on välja uurida, millistest erinevatest elementidest; millistest suhetest,on arenenud uuritav nähtus kui tervik. On uuritava nähtuse struktuuri (süsteemi) kirjeldus. Kvalitatiivne, lisaks kaasaja kvalitatiivse psühholoogia meetoditele kasutab analüütilist eksperimenti (analüüsimeetod) ja konstruktiivset eksperimenti (ülesehitav, lahendust võimaldav)
(LISAKS TULEB MÕISTA, ET SÜSTEEM KEHTESTAB NENDELE HIERARHILISED SUHTED, EHK ON OLEMAS VALITSEVAD NORMID JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VALITSEVAD VÄÄRTUSED JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VÕIMUL OLEVAD TEGUTSEJAD JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VALITSEVAD HABITUSED (VALITSEVATE TEGUTSEJATE DISPOSITSIOONID) JA KÕIK ÜLEJÄÄNUD.) 24. Selgita funktsionalistliku teooria selgitust ühiskonna kohta üldiselt? (ÜKS TUNTUMAID TEOORIAID ON STRUKTURAAL-FUNKTSIONALISTLIK TEOORIA. IGA TEOORIA EESMÄRK: · UURIDA KUIDAS TOIMIB SOTSIAALNE ELU · IGAL TEOORIAL ON OMA VAATENURK JA OBJEKT, MIDA UURIDA · IGA TEOORIA TOOB VÄLJA PEAMISED SEISUKOHAD, MIS PÜÜAVAD KIRJELDADA, SELGITADA JA VAHEL KA ENNUSTADA TOIMUVAT ÜHISKONNAS.) TEOORIA UURIB SOTSIAALSEID INSTITUTSIOONE EHK PEREKONDA, HARIDUST, RELIGIOONI JNE NING KUIDAS SELLINE ELU SFÄÄR AITAB
o 18.-19. saj saksakeelne teadusruum o 19. saj lõpp 20. saj algus soomekeelne teadusruum o 1940-1980 Nõuk Vene teadusruum o 1990. aastad USA, vähemal määral Euroopa, Skandinaavia. Folkloristika kesksemad suunad 20. saj Teemad Strukturalism Kommunikatsiooni-uuringud Süzeed Semiootika (et mismoodi siis on pärimus Nende levik Vene strukturaal- pärimuskeskkonnas olemas) (Eesti, Soome) semiootilised uuringud 3. Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika arengule Rahvaluuleteaduse kujunemise algus valgustus, 18. saj II pool. Valgustusega kaasnesid drastilised muudatused: kiri saab valdavaks teadmistele tuginev teadmine seisuslikkus taandub, haritlaskonna esiletõus, industrialiseerumine
).17 - Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik üldse midagi sisukat teada saada, sest arvamuste paljususe aktsepteerimine tähendab ühtlasi igasuguse seletuse välistamist. Teaduslik seletus peab sisaldama lisaks teooriale kuidas „asjad on“ ka teooria sellest, mis pole võimalik. Kaasaegses kvalitatiivses psühholoogias on kõik võimalik. - Tugevad küljed: maailma mitmekesisust kirjeldades osutab sellele, kui piiratud on kaasaja põhivoolu psühholoogia. 18 3. Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus: uurib, mis asjad on - Põhjuslikkuse teooria: põhjusi on mitu liiki, teaduslik seletus seisneb kõigi erinevate liikide kirjelduses. Vaja on välja uurida, millistest eristatavatest elementidest, millistes suhetes, on arenenud uuritav nähtus kui tervik. (Mille saame, kui paneme kokku H ja O?) - Teaduslik seletus on uuritava nähtuse struktuuri (süsteemi) kirjeldus. 19 - Meetod: kvalitatiivne. Lisaks kaasaja
semioloogia elemente." (Barthes, 1965, lk.11). Selle meetodi kasutamine põhineb eeldusel, et iga ühiskonnanähtus omab tähendust ning on "artikuleeritav nagu keel" (Kristeva, 1973). Iga kõneakt sisaldab sõnumi edastamist zhestide, hoiaku, riietuse, aktsendi, konteksti jms. keele abil. Strukturalistriku meetodi kohaselt ei uurita üksikelemente eraldiseisvatena, vaid teatava üldise tähistava süsteemi koostisosana. Roland Barthes'i kasutatud strukturaal- antropoloogilise analüüsi meetodile sarnast meetodit kasutab ka Mati Unt oma argimüüte lahates, tuues esile küll üksiku denotatsiooni märgi (kirves, kahvel, köha vms.), kuid vaadates selle eri tähendusi konnotatsiooni tasandil (teise astme märgina), püüdes haarata konkreetse märgi haaret universaalse semioloogilise süsteemi sees. Unt kirjeldab märkide jadasid, tähistaja (ehk "tühjendatud" esimese astme märgi) liitumist järjest uute
8.1.8. Individuaalsed põhjused:............................................................................... 65 8.1.9. Sotsiaalsed põhjused:.....................................................................................65 8.1.10. Sotsiokultuurilised tegurid:..........................................................................65 8.1.11. Sotsioloogilised hälbekäitumise teooriad.................................................... 65 8.1.12. Strukturaal-funktsionalistlik teooria:...........................................................66 8.1.13. Sildistamisteooria:....................................................................................... 66 8.1.14. Kontrolliteooria........................................................................................... 67 8.1.15. Kokkuvõte erinevatest teooriatest: ............................................................. 68 9. Ühiskond. ...........................
Sotsiaalne fakt võidakse peale suruda organiseerimatult (nt moraal) või organiseeritult (nt seadused). Funktsionalism Malinowski (1884-1942) kõik ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste rahuldamise funktsiooni. Inimestel on 7 põhivajadust: toitumine, järglaste taastootmine, kehaline heaolu, julgeolek, puhkus, liikumine, kasvamine. Inimesi juhivad impulsid tegevus rahuldus. 3. loeng Strukturaal-funktsionalism kultuuri, ühiskonna funktsioonide käsitlus A. R. Brown (1888-1955) ,,Sotsiaalse grupi vajadused esmased." Sotsiaalne struktuur totaalne võrgustik kehtivatest sotsiaalsetest suhetest. Suunatud olemasoleva olukorra vaatlemisele. Esitatud ka loogiline kriitika funktsioonid olemas enne institutsiooni, kuid peaksid koos kujunema. Võib öelda, et institutsioon luuakse vajaduste rahuldamiseks, kuid uued ei pruugi nii üks üheselt mõistetavad olla.
Et gruppide põhivajadusi rahuldada on loodud institutsioonid. Tekivad juba sekunadaarsed vajadused, mis on seotud põhivajadustega: poliitika, majandus jne. Kõigil ühiskonnanähtustel on mingi funktsioon, need, millel pole funtsiooni, kaovad. Evolutsionismi kriitika: pole võimalik, et inimesed säilitavad mingeid kultuurinähtusi. Kui element, mis on tekkinud esineb ka praeguses ühiskonnas, siis pole tegemist minevikujäänukiga, peab olema tekkinud uus funktsioon. Strukturaal-funktsionalism Alfred Reginalt Radcliffe-Browne. Esile on tõstetud sotsiaalse grupi vajadused, mitte indiviidi vajadused. Kõige olulisem on ühiskonnas sotsiaalse strutuuri säilitamine. Inimene sünnib sotsiaalsete institutsioonidega maailma, inimene peab ka kohanema ühiskonnaga. Funktsionalism ei pööra tähelepanu minevikulisele mõõtmele, ajaloole. Fookus on uurija kaasajas. Pigem domineerib kaasaegse ühiskonnas uurimine. Ei tunnistanud Malinowki põhivajaduse skeemi. Funkts pole
Karistava süsteemi formaalsetel sotsiaalse kontrolli agentidel on märkimisväärne võime kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. Piirava kontrolli süsteemi korral on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas. 76. Mis vahe on struktuursetel ja protsessile keskenduvatel teooriatel hälbe käitumise selgitamisel? Strukturaalsete teooriate alla kuuluvad strukturaal-funktsionalistlik teooria, konfliktiteooria, mis rõhutavad erinevusi eri sotsiaalse staatusega inimeste hälbiva käitumise liigi ja mahu osas. Protsessiteooriate alla kuuluvad teoreetilised lähenemised, mis uurivad seda, miks inimesed sotsialiseeruvad deviantseteks. 77. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse. Kategooriad
Tal on põhivajaduse seletamiseks ka tabel, kus on 7 põhivajadust, toimub 3 etapi teel. See teooria läheneb inimesele kui loomaliigile. Sekundaarsed vajadused tekivad hiljem(säilitada sotsiaalset süsteemi jne). Kritiseeritakse: siin puudub ajalooline mõõde, puudub viis, kuidas seletada muutusi. See on hea selleks,et analüüsida mingi ühiskonna hetkeolukorda. Ei seleta hästi muutusi, aitab hästi uurida ühiskonda. Ei püüa ennustada tulevikku. Strukturaal-funktsionalism Alfred Reginald Radcliffe-Brown. Tema esindab pigem sotsioloogilisemat lähenemist. Kultuuri jaoks esmane on just grupi vajaduste rahuldamine. Esmane eesmärk ei ole indiviidi vajaduste rahuldamine. Kriitika: ette heideti loogikat. Funktsioonid ei saa olemas olla enne institutsioone. Tööd avaldas 1920ndate algusest. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856-1939), Carl Gustav Jung(1875-1961). Freudi välja pakutud uuendus oli see,et on olemas inimesel teadvus ja alateadvus
Analüüs kehtib kitsa ajaloo lõigu kohta, kuid on väga täpne. Siiski ei seleta nii hästi muutusi. Varajasemad jäävad väga üldiseks. Saab rakendada ühe konkreetse ühiskonna uurimiseks. Malinowski kritiseeris paljusid teooriaid, kuna neile ei olnud võimalik leida kinnitusi. Malinowski ütleb, et mitte ükski kultuuri nähtus ei säili kui sellel ei ole funktsiooni. Nähtus ise võib pärineda minevikust, kuid mingil põhjusel on ta vajalik ka tänapäeval. Strukturaal-funktsionalism (täpsustades) Suur teoreetik Alfred Reginald Radcliffe-Brown (1881-1955). Esindab pigem sotsioloogilist tähendust. Sotsiaalse grupi vajadused on esmased ühiskonnas. Ühiskond püüdleb selle poole, et 8 ennast säilitada. Kogu ühiskondlikud institutsioonid töötavad selle nimel, et säilitada ühiskondlikku kollektiivi. Durkheimi lähenemise pooldaja. Inimesed on sekundaarsed grupi suhtes (indiviidid).
inimkonda tuleb uurida kui tervikut ja asjade funktsiooni, kõik tuleb millestki, on põhifunktisoonid ja sekundaarsed funktsioonid (jumalad, üleloomulik jõud, hirm). Ta algul pildistas ikka väga palju, tema eesmärk oli jäädvustada elusaid inimesi, et konkreetne inimene ära ei kaoks, aga hiljem kadusid töödest fotod ära, sest fotograafia kui uurimisvahend oli fundamentaalselt vastuolus oma teooriaga (fotod olid detailsed, kuigi ta tahtis ühiskonnatervikut). Alfred Brown (strukturaal-funktsionalism, oli tegelikult domineeriv suund kuni 60ndateni) suund uuris ühiskonda kui abstraktset mudelit, millel olid mingid omad toimimismehhanismid ja pooldajaid huvitasidki need. Tuntud sellepoolest, et tema juurutas osaleva vaatluse põhimõtted antropoloogiasse). Ainsateks illustratsioonideks raamatuteks olid lõpuks diagrammid, kaardid, tabelid, need sobisid abstraktse mudeli edasiandmiseks, fotod puudusid. Peale tulid uued
põhifunktisoonid ja sekundaarsed funktsioonid (jumalad, üleloomulik jõud, hirm). Ta algul pildistas ikka väga palju, tema eesmärk oli jäädvustada elusaid inimesi, et konkreetne inimene ära ei kaoks, aga hiljem kadusid töödest fotod ära, sest fotograafia kui uurimisvahend oli fundamentaalselt vastuolus tema teooriaga (fotod olid detailsed, kuigi ta tahtis ühiskonnatervikut). Alfred Brown (strukturaal-funktsionalism, oli tegelikult domineeriv suund kuni 60ndateni) suund uuris ühiskonda kui abstraktset mudelit, millel olid mingid omad toimimismehhanismid ja pooldajaid huvitasidki need. Tuntud sellepoolest, et tema juurutas osaleva vaatluse põhimõtted antropoloogiasse). Ainsateks illustratsioonideks raamatuteks olid lõpuks diagrammid, kaardid, tabelid, need sobisid abstraktse mudeli edasiandmiseks, fotod puudusid. Peale tulid
Kuivõrd struktuurikirjeldus ei hõlma teadvust, siis võidakse arendada välja uus füüsika, mis hõlmab enamat kui struktuur ja dünaamika. Kui see tähendab teadvuse enda sissetoomist füüsikasse, siis muutub C-tüüpi materialism D-tüüpi dualismiks või F-tüüpi monismiks. Chalmersi järgi on C-tüüpi materialismi peamiseks komistuskiviks asjaolu, et Q episteemiline implitseerimine P poolt eeldab, et P ja Q vahel oleks mõisteline ühendus. Ent kuivõrd füüsikalised mõisted on strukturaal-dünaamilise iseloomuga ning teadvuse mõiste seda ei ole, siis ei saa füüsikalised kirjeldused implitseerida tõdesid teadvuse kohta. Seega pole C-tüüpi materialismile ruumi: on võimalik väita, et teadvuse mõiste on funktsionaalne (A tüüp), et materialism ei vaja, et füüsilised tõed implitseeriksid fenomenilisi tõdesid (B tüüp); et füüsika on midagi enamat kui struktuur ja dünaamika (D tüüp või F tüüp). Maailma fundamentaalne omadus
otstarbekam (ehk optimaalsem) ja see täide saata. Ent need erinevad tegutsemisvõimalused tuleb reeglina veel eelnevalt välja mõelda. Probleemide lahendamine (problem solving) kujutab endast aga olukorda, kus reeglina on ülesandel ainult üks õige lahendus (nii lõpptulemuse kui lahenduskäigu seisukohast), mis tuleb üles leida või avastada. Probleemide lahendamist nimetatakse mõnikord ka suunatud mõtlemiseks. Strukturaal- funktsionaalse käsitluse kohaselt on mõtlemise vahenditeks mõtlemise elemendid ja nendega sooritatavad operatsioonid. Mõtlemise elemendid on jaotatavad kujundlikeks ja abstraktseteks märkideks. Vastavalt sellele mõtlemise elementide käsitlusele võib rääkida erinevatest mõtlemise liikidest ehk kujundlikust ja abstraktsest mõtlemisest. Mõtlemise mõlemat liiki elementidel on esindusroll nad võivad esindada näiteks tegeliku maailma objekte, andes mõtlemisele vabaduse
uue eliidiga). Ühiskond on alati jagunenud rikasteks ja vaesteks. Alati on üritatud rikkust ümber jagada ning alati on avastatud, et selle tulemusena on tekkinud uued rikkad ja uued vaesed. Teoreetiliselt jagunevad eliiditeooriad kahte suurde rühma. Hinnangulised eliiditeooriad. Eliidi eksistents tuleneb ühtede inimeste eelistest, nende üleolekust (intellektuaalne, moraalne jne) teistest inimestest. Strukturaal-funktsionalistlikud eliiditeooriad. Rõhutatakse juhtimisfunktsiooni erilist tähtsust ühiskonnas. Juhtimisfunktsioon determineerib (määrab ette ära) selle täitjate erakordsed rollid, rollitäitmised ja muidugi kõrge sotsiaalse positsiooni valitsuses, majan- duses, sõjaväes, kultuuris, kirikus jm. Eliit kui kõrgemate funktsioonide täitja vastab roh-
peavad kogenumad kolleegid õpetajaid kollegiaalse kava väljatöötamisel toetama. See suudavad kergelt, isegi kiirelt „klassi oma võimu alla haarata“. Kui märgatav käitumismuster kava hõlmab mõlemat, nii strukturaalset kolleegituge kui juhtumihaldust. Strukturaal- kahjustab põhiõigusi klassiruumis, on õpetajal vaja kohest aja mahavõtmise toetust (nagu ne toetus sisaldab aja mahavõtmise kavasid, õpilase klassiruumide vahel roteerimist (vt ka ülejäänud klassil). Kui me sageli mõtleme, et kordarikkuv õpilane on see, kes aja maha
annaabi.ee 
