See tekkis selletõttu, et 12 sajandil muutus aadlitiitel päritavaks ning rüütlid said rikkaks. Nad elasid oma kommete järgi, ehitasid erinevaid mõisi, losse, häärbereid. Kuna lihtsajoonelised kangelaslaulud ei olnud piisavad, et rahuldada rüütlite esteetilisi soove, kasvas välja rüütlilüürika. Põhiteema oli armastus. Tähelepanu pöörati vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi ja stroofistruktuuridele. Luulezanreid oli erinevaid. Sekstiinile on iseloomulik mänglev, virtuoosne sõnastus ja värsiehitus. Armastusteemalist 3-7 salmist ja refräänist koosnevat teost nimetatakse kantsooniks. Poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus on sirventees. Neid erinevaid liike oli väga palju, ning need rikastasid igati keskaja kirjandust. Kurtuaasne kirjandus tõusis esile Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid nimetati truväärideks. Teoste zanriks kujunes romaan
armastajale sageli kättesaamatuks jäi. Loomulikult leiab rüütlikirjanduses küllalt näiteid ka armastajate füüsilisest ühtesaamisest, kuid põhiline oli siiski ülev kirg ja hingeline truudus. Nagu muudeski valdkondades nii näitab rüütlikirjandus armastuseski mõneti ebareaalset ideaalpilt. Rüütlikirjanduses pöörati tähelepanu ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Nii tekkis uusi luulezanre: SEKSTIIN kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. KANTSOON kõige kõrgem lüürikaliik, võrreldav antiikse oodiga. SIRVENTEES poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus, või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vaestega.
rahvakeelset teost vastandina ladinakeelseile. Truvääride esimesed romaanid olid kroonikalaadsed, esivanematest, sõjakäikudest, antiiksetest pärimustest, Trooja sõjast, antiikaja valitsejatest ja Aleksander Suurest. Tuntumaiks rüütliromaaniks on nn kuningas Arturi romanid (ümarlauarüütlite romaanid). Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Uuendused Rüütlikirjanduses hakati tähelepanu pöörama vormilisele viimistlusele, mis pani aluse uutele riimi- ja stroofistruktuuridele ning värsimõõtudele. Tekkisid uued luulezanrid: SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega.
Valdav oli LEMBETEEMA, kusjuures armastuse käsitlus oli kahepoolne nagu tolleaegne maailmapiltki: 1) õrnõhkav rüütliluule 2)rahvapärane veidi labane luule. Rüütliluule teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Tähelepanu pöörati ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Niisiis tekkis uusi luulezanre: 1) SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) 2) KANTSOON - 3-7 salmist ja refräänist koosnev lüüriline luuletus, enamasti armastusteemaline (lugemik 118-119) 3) SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. Sõttaminekulaul.
annaabi.ee 
