Psühhopatoloogia kordamisküsimused
Generaliseerunud ärevushäire
Peamiseks jooneks on üldistunud ja püsiv ärevus, mis ei ole seotud mingite kindlate keskkonnatingimustega
või ei ole see tendents tugevalt väljendunud (s.t. see on vabalt lainetav ärevus).
Etioloogia: bioloogilised teooriad(pärilikkus mõõduka mõjuga, 70% seotud keskkonna teguritega;
neurobioloogilised teooriad) ja käitumuslikud (õppimisteooria) ja kognitiivsed mudelid.
GÄH vallandub tavaliselt stressorite korduva toime tulemusena. Mida rohkem stressoorseid elusündmusi,
seda suurem tõenäosus GÄH tekkeks. Oluline osa varasel elukogemusel.
Sagedasemateks kaebusteks on: püsiv närvilisus, värisemine, lihaspinge, hingistamine, peapööritus,
südamekloppimine, nõrkustunne, suurenendu ohutunne.
Keskmine vanus haigestumisel 21 eluaastat. Krooniline haigus.
Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire
Esinevad ärevuse- ja depressiooni sümptomid määral, mis ei võimalda diagnoosida depressiooni (F32) ega
annaabi.ee 
