Alkohol ning selle mõju Laagna koolinoorte seas
Sellise närvisüsteemi võib pärida, kuid võib
saada ka tarvitades aineid soodsas pärilikus keskkonnas. Inimestel, kes on pärilikult
tundlikud selliste ainete suhtes, toimub haiguse kroonilise piiri ületamine kiiresti.
Selleks on vaja lihtsalt raku ainevahetuses pidevat alkoholi olemas olu ja mina noorem
on organism, seda kiiremini muutus toimub. Sellises olukorras peavad geenid
reageerima, et organism adapteeruks ja jääks ellu. See on aga närvirakkudele pidev
stressolukord ja lõppude lõpuks see olukord muudab rakkude ehitust ja epigeneetikat
sellisel moel, et närvisüsteem hakkab pidevalt alkoholi juurde nõudma. Pärast seda
muutubki alkoholism krooniliseks ja inimene ei joo enam mõnu ja lõdvestumise pärast,
vaid selleks, et närvisüsteem saaks oma ”normaalses” olekus olla. Inimene võib isegi
pool aastat joomata olla, kuid kohe kui ta ühe klaasikese võtab, siis väljub tarbimini
kontrolli alt. (Libertas, 2017)
1.3.4. Haiguse üldised sümptomid