metallraamiga päikseprillid. MÜRA: 1.Kirjelda püsivat kuulmiskahjustust: kuidas võib tekkida; millisel moel avaldub. Tekib pikaajalisel kokkupuutel valju müraga või lühiajalisel kokkupuutel väga tugevale mürale. Esimeseks sümptomiks on kõrgete helide mittekuulmine, kõrvakohin (tirina, pinina vms (tiliseb-tiliseb aisakell) kuulmine). 2.Milliste tegurite kombinatsioonist sõltub müra mõju töötaja stressitasemele? Müra laad (valjus, toon, etteaimatavus), tööülesande keerukusest (nt keskendumist nõudva töö korral võib teiste jutt häirida), kutsealast (nt muusikutel tööstress kuulmiskahjustuse pärast), töötaja individiuaalsetest omadustest (nt väsimus). 3.Nimeta kuulmislanguse põhjuseid (vähemalt 5). Kokkupuude müraga, ohtlikud ained, löögid pähe, vananemine, sünnidefektid, haigused. 4.Millist tüüpi kuulmiskahjustusi jm tervisehäireid võib esineda inimestel, kes puutuvad
metallraamiga päikseprillid. MÜRA: 1.Kirjelda püsivat kuulmiskahjustust: kuidas võib tekkida; millisel moel avaldub. Tekib pikaajalisel kokkupuutel valju müraga või lühiajalisel kokkupuutel väga tugevale mürale. Esimeseks sümptomiks on kõrgete helide mittekuulmine, kõrvakohin (tirina, pinina vms (tiliseb-tiliseb aisakell) kuulmine). 2.Milliste tegurite kombinatsioonist sõltub müra mõju töötaja stressitasemele? Müra laad (valjus, toon, etteaimatavus), tööülesande keerukusest (nt keskendumist nõudva töö korral võib teiste jutt häirida), kutsealast (nt muusikutel tööstress kuulmiskahjustuse pärast), töötaja individiuaalsetest omadustest (nt väsimus). 3.Nimeta kuulmislanguse põhjuseid (vähemalt 5). Kokkupuude müraga, ohtlikud ained, löögid pähe, vananemine, sünnidefektid, haigused. 4.Millist tüüpi kuulmiskahjustusi jm tervisehäireid võib esineda inimestel, kes puutuvad
seepeale järk-järgult häält langetada , omandades rahulikuma ja kontrollituma (rangema) tooni. Rahulikum, vaiksem õhustik klassiruumis võimaldab tähelepanu, keskendumist ning tõhusat See vähendab kõrvalist pinget. õpetaja-õpilase suhtlust. See mõjub positiivselt ka õpetaja stressitasemele! Täpsustus: Ma räägin siin meile iseloomulikust „häälest“; mitte halva päeva sündroomist (lk 26). • Selgitage, miks meil kui klassil on vaja „seesviibimise hääli“ või „sõbrahääli“ hääli, mis erinevad valjematest „väljasviibimise häältest“
annaabi.ee 
