Gümnasisti stressi põhjustest ja selle lahendamise võimalustest Keskkooliaeg on etapp, mis külvab iga indiviidi ellu hulgaliselt uusi olukordi, inimesi, vastuvõtmist vajavaid otsuseid, konflikte ja kõigi nendega kaasneb paratamatult tohutu stressitaseme tõus. Kas ja kuidas on võimalik gümnasisti stressi leevendada või üleüldse eemal hoida? Arvan, et kui küsida ükskõik millise gümnasisti käest, kas tal esineb nähtus nimega ,,stress", on vastus jaatav. Samuti olen üpris veendunud, et stressi esmaseks põhjustajaks peetakse õppetööga seotud kohustusi. On täiesti mõistetav, et järgmiseks nädalaks määratud kontrolltööd füüsikas, ajaloos ning bioloogias, matemaatika uurimustöö tähtaeg, kohustusliku kirjanduse raamatu
3 Kellele kasulik? Töötaja Tööandja ·Sobitada ·Suurendada paremini tööd efektiivsust ja töövälist elu. ÜHISOSA 4 Paindlikult töötamise korral pühendaksin rohkem aega 5 Positiivsed mõjud Tööandjale: Töötajale: · suureneb pühendumine, · üldise stressitaseme lojaalsus vähenemine · väheneb töölt puudumine · tööle- ja töölt koju kuluva · vähenevad püsikulud liikumisaja kokkuhoid · suureneb tööga rahulolu · igapäevaelu kulutuste · väheneb tööjõu voolavus vähenemine · suureneb tootlikkus jm · vabadusastme suurenemine · töö ja töövälise elu nõudmiste
*zestid-näitavad emotsioone , olukorra ja tunnete tähtsust . *Näoilme-kõneleb iskiksusest , tunnetest, meeleoludest ja reaktsioonidest.eriti väljendusrikas on suu . *Puudutused -väljendavad kontrollivajadust, toetust, millegi rõhutamist ja tundeid . Kahte sorti puudutusi on olemas : 1. iseenda puudutamine viitab ärevusele ja närvilisusele . 2. teiste inimeste puudutamine viitab kaastundele ja toetusele .*kehalised funktsioonid -annavad teavet meeleolu, tegususe ja stressitaseme kohta. Siia alla kuuluvad hingamisrütm , nahajume , higistamine jne. *varjatud helisõnumid - siia kuuluvad kõnelemise rütm, kiirus ,rõhk ja toon , hääle kõrgus või madalus. *teadlikud ja ebateadlikud tegevused ja liigutused - väljendavad ootust , tüdimust, keskendumist , häiritust või mida iganes *sugupoolte vaheline armastus koosneb üldjuhul 3-st komponendist: *hingeline lähedus, *kirg *pühendumine *meeldimine-
on rahuldamata, siis võid kergesti tunda end vaesena. Vaesus on suhteline nähtus. 2. Elukeskkond ja keskkonnasäästlik eluviis. Elukeskkonnal on tähtis osa mitte üksnes kehalise, vaid ka vaimse tervise tagamisel. Korteri suurus ja mugavus, ümbruskonna loodus, õhupuhtus või saastatus, tänavamüra, joogivee ja toidu kvaliteet- kõik need tegurid mängivad olulist rolli nii inimese enesetunde kui ka stressitaseme kujundamisel. · Saastunud õhk halvendab meeleolu, teeb loiuks, põhjustab kurgukatarri ja bronhiiti. Õhu kvaliteet võib halveneda mitmel põhjusel, nt: auto heitkaaside, vabrikute suitsu, eluruumide sünteetiliste värvide toimel. Kivimajades kipub kogunema tervistkahjustavat gaasi radooni. Tugevasti kahjustab õhku ka suitsetamine. · Põhilised kiirgusallikad on: teleriside- ja arvutiekraanid. · Müra- igapäevases elus nim. müraks ebameeldivaid või
Kuulmiskaitsevahendite kandmise kontroll Kontrolli kuulmiskaitsevahendite kandmist, dokumenteeri sisekontrolli käigus, arhiveeri Reegel Müratseme suurenemisel 3 dB võrra müras viibimise kestus väheneb poole võrra(tööstuses) 85 dB(A)- 8 tundi 88dB(A)- 4 tundi 91dB(A)- 2 tundi Müratase kontoris Mõtlemistöö korral alla 55 dB(A), tavabüroos alla 70dB(A) Müraallikad kontoris, meetmed vähendamiseks KONTORIMÜRA Alalävine müra nn kõigile avatud teenindusruumides põhjustab stressitaseme tõusu ja töömotivatsiooni langust. Eksperiment: 40 kogenud naiskontoritöötajat (keskm vanus 37) töötasid 4 tundi suhtelises vaikuses. Teine grupp töötas tavalises teenindusreziimis nn suhteliselt kõrge müra tingimustes. Teenindusmürale eksponeeritud grupil mõõdeti kõrgem stressitase (adrenaliini tase uriinis). Nad tegid 40% vähem katseid lahendada rasket puzzlet ja ligi 50% vähem tehti töökoha ergonoomilisi mugandusi võrreldes kontrolliga.
5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis Elukeskkonnal on tähtis osa mitte üksnes kehalise, vaid ka vaimse tervise tagamisel. Korteri suurus ja mugavus, asula heakord, ümbruskonna loodus, õhu puhtus või saastatus, tänavamüra, joogivee ja toidu kvaliteet – kõik need tegurid mängivad olulist rolli nii inimese enesetunde kui ka tema stressitaseme kujundamisel (Elenurm jt 1997: 13). Minu elukeskkond ei tekita stressi, sest minu elamistingimused ja mind ümbritsev keskkond on hea. Loodus on puhas, õhu saastatus minimaalne, tänavamüra vähene, joogivee ja toidu kvaliteet head. Ma oskan neid tingimusi oma elus väärtustada. 2.3. Tööstress Mõõdukas närvipinge on tööl mitte üksnes vältimatu, vaid koguni soovitav – see sunnib end mobiliseerima, võimed mängu panema. Ametikoht, millega pidevalt kaasneb psüühiline
pooldavad. Seega on oluline, et vajadus muudatuste järele on arusaadav ja luuakse muutusi toetav organisatsioonikultuur. Kurt Lewini kolme-astmeline mudel muudatustest : lahtisulatamine, muutmine ja kinnikülmutamine. Kinnikülmutamisest loobuti ainus jääv on muutused. Kiired muutused toovad ka töötajate õpitud oskuste kiiremini kasutuks muutumise. Uueks oluliseks väljakutseks personalijuhtimises stressitaseme vähendamine. Olulisteks väljakutseteks on ka globaliseerumine, töötajaskonna mitmekesisus (selle plussid ja miinused). Juht peab firma konkurentsipositsiooni parandamiseks kontrollima omahinda, parandama kvaliteeti, ja looma eristava kompetentsi mis põhineb ressurssidel ja võimetel. Leiab aset detsentraliseerimine ; isejuhtivate meeskondade loomine ; ettevõtete kokkutõmbumine töötajate arvu vähenemiseks ; väikeettevõtete arvu kasv ; ümberstruktureerimised. Tähtis on
annaabi.ee 
