Stress noorte inimeste elus
enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise
vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse,
tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käega löömine koolist
lahkumiseni (ligi 12% põhikoolide õpilastest langeb koolist välja!) ja kriminaalsete
tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!)."
Olen ka ise läbi elanud stressiperioodi, mis oli tingitud koolis tekkinud pingetest. Ühel
hetkel tundsin, et õppimist ja tõid kuhjub määratul hulgal mulle ette ning midagi ei jõua
õigeks ajaks tehtud. Kõik tundus nii raske. Ka koolivälised toimingud muutusid
koormavaks. Ma ärritusin, jätsin paljud asjad pooleli või üldse tegemata ja suhted
kaaslastega halvenesid. Muutusin tundeliseks ja vahel lõin tundide viisi lihtsalt aega
surnuks mõeldes oma probleemidele ja leiutades neid juurde. Sain aru, et midagi tuleb ette