Kuidas mõjutab meie füüsilist ja vaimset tervist treening, mida samuti üheks stressiolukorraks loetakse? Nüüdseks on välja selgitatud, et teatud stressiolukorrad mõjutavad organismi immuunsüsteemi paremuse suunas, samal ajal kui teised seda halvendavad. Sageli on see seotud organismi kahe erineva reaktsiooniga -- ühelt poolt positiivse kaitsereaktsiooniga ning teiselt poolt negatiivse allaandmisreaktsiooniga. Heaks näiteks positiivsest stressiolukorrast ongi füüsiline liikumine. Aktuaalsed uuringud kinnitavad, et füüsiline aktiivsus avaldab soodsat mõju immuunsüsteemile. Kui treeningu mõju immuunsusele lähemalt uurida, tuleks teha vahet koheste ja pikaajaliste muudatuste vahel. Kohesed muutused leiavad aset vahetult peale treeningu lõppu, pikaajaline treeningu mõju avaldub hiljem muudatustena immuunsüsteemis, mis treenitud inimestel jäävad kestma ka puhkeajal.
või egoistlikku käitumist. Pigem näitavad tulemused, et testosteroon parandab arusaama oma staatusest. KORTISOOL- stressiolukorras, olgu see füüsiline või vaimne, toodab keha neerupealistes mitmesuguseid hormoone, et ohule vastu astuda. Pärast adrenaliini paiskub meie organismi suures koguses kortisooli ehk stressihormooni. Lühiajalised kortisoolipursked on meile hädavajalikud, et taastuda läbielatud stressiolukorrast. Kortisooli mõjul tõuseb veresuhkrutase, mis võimaldab kehal kiiresti lisaenergiat toota, samuti viiakse kaltsium luudest lihastesse, et need suudaksid ohule maksimaalselt reageerida. Stressihormooni toimel ei tunne me ka tavapäraselt valu, et võiksime keskenduda kõige olulisemale vahetu ohu tõrjumisele. Samal põhjusel pärsitakse ohuolukorras mittevajalikke funktsioone, näiteks paljunemisvõimet ja immuunsüsteemi toimimist. Et suudaksime lähitulevikus seesuguseid
annaabi.ee 
