2.Paindlikkus perekonnas peab olema mingisugune struktuur, et see ei muutuks kaootiliseks koosluseks ja ebaturvaliseks paigaks. Samas peab peres olema piisavat paindlikkust, et perekond ei muutuks jäigaks ja autoritaarseks. Hästi toimivat peret võiks võrrelda demokraatiaga, kus on olemas küll liidrid, kuid kõik pereliikmed on samuti kaasatud otsustuste tegemisse. Mõistetav, et liidritele langeb suurem vastutus, kuid kui perekond puutub kokku stressiolukorraga, siis kõik pereliikmed töötavad koos nende probleemide lahendamisel, tehes seda ilma vastastikuse kritiseerimise, solvangute ja süüdistusteta. On leitud, et nendel perekondadel, kes suudavad sel moel probleemidega toime tulla, on märksa kõrgem rahulolu tase. 3.Suhtlemine väga sageli võib kuulda inimeste suust, kes on lahku läinud, et nad ei suutnud omavahel enam suhelda. Oskamatus omavahel suhelda on sageli esmaseks põhjuseks, miks perekonnad purunevad
kes hindab juba eelmistes etappides väljendatud seisukohti ja arvamusi, aga samuti küsitluslehel toodud vastuseid. Samuti tuleb kohapeal lahendada praktiline ülesanne, 4 Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/127032015028?leiaKehtiv 8 mis seisneb ootamatu ja keerulise situatsiooni lahendamises, et näha kuidas kandidaat reageerib ja saab hakkama stressiolukorraga. Edasi pääsevad konkursil ainult need kandidaadid, kes on täitnud miinimumnõuded ning juhul, kui pakutavaid ametikoht kõigile ei jätku, siis toimub isikute järjestamine saadud punktide alusel. Järgmisse vooru saavad edasi ainult parimad. Võrdluses Eestis toimivad süsteemiga tuleb tõdeda, et meil kahjuks sellist põhjalikku kandidaadi hindamist ei toimu ning selle põhjuseks võib olla ressursi puudus.
annaabi.ee 
