· 150200 punkti : tekkisid inimestel kerged tervisehäired · 200300 puntki : haigestusid inimesed neile sündmustele järgneva aasta jooksul 50%lise tõenäosusega · Üle 300 punkti : tekkisid inimestel tõsisemad kohanemisraskused, haigestumise tõenäosus oli juba 70% Isiksus ja stress · Kõik inimesed taluvad stressi erinevalt tähtis faktor on suhtumine ! · Pessimism vs optimism. · Stressitaluvus. · Aja Btüüpi isiksused Stressiolukordade kontrollitavus · Raske kontrollida. · Uskumine, et olukord püsib meie kontrolli all. · Sündmuse ettenägemine. · Suur roll isiksusel. Stressi tagajärjed · Individuaalsed tagajärjed :Ennastkahjustav käitumine :Psüholoogilised probleemid :Psühosomaatilised haigused Stressiga toimetulek · Postitiivsed ütlused · Aja läbimõeldum kasutamine · Füüsilised harjutused · Sotsiaalne tugi Surm ja lein · Surm · Lein
võõrdumine; · Trauma taaselustamine oma mälestustes ja unenägudes; · Unehäired, keskendumisraskused ja ülitundlikkus. Tööstressi saab jaotada 4 rühma: · ülesannetega seotud raskus, ohtlikku. · füüsilised - töö asukoht, ruumide kujundus, temperatuur. · rollinõuded Igal töötajal on oma roll ning igal rollil on omad kohustused, mille täitmist temalt ka oodatakse. · inimestevahelised suhted. STRESSIOLUKORDADE KONTROLLITAVUS Mida vähem me teatud sündmust kontrollida suudame, seda suuremat stressi see tekitab. Selle põhjuseks on ajsaolu, et kui me ei saa sündmusi kontrollida, ei saa me neid ka ära hoida. Kontrollitavusest tähtsamal kohal on aga usk, et asi on meie kontrolli all. Stressi traumeeriv mõju on ka siis väiksem kui inimene suudab stressi tekitavaid sündmusi ette näha, siis teatakse millal rasket olukorda kannatama peab. ISIKSUS JA STRESS
Proaktiivne ilmneb siis, kui inimesed valivd või loovad ise endale olukordi. Reaktiivne mõju ilmneb siis, kui samas situatsioonis olevad inimesed tõlgendavad ja reageerivad situatsioonis erinevalt. Isikuomadused on seotud olukordade ja võimaluste hindamisega, nt ekstravert saab paremini hakkama stressiolukorras. Isiksuseomadus mõjutab ka seda, millised konfliktid elus valdavalt ette tulevad. Ja samuti, millise toimetulekuviisi valime. Vastupanu stressile Stressiolukordade kontrollitavus Isiksus A-tüüpi isiksus. Käitumine on seotud sagedasemate südame-veresoonkonna haiguste esinemisega. Selel käitumsega seostub sage stressikegemine. Ka maohaavandtõbi. Seosed nahahaigustega. Isikuomadustena isel teda kannatamatus: kiire kõneleja ja väga kehv kuulaja. Pidev liikumine. Ajataju on moonutatud, kogu aeg on aega vähe. Saavutustele orienteeritud. Eesmärk on kõige tähtsam. Kehv kaaslane lõbutsemiseks. Küüniline
Suur osa emotsiooniväljendusi on omandatud jäljendamise ja kasvatuse kaudu. Valedetektori abil üritatakse saada emotsioonide kohta objektiivset informatsiooni, sest ta registreerib muutusi füsioloogilistes reaktsioonides. H. Selye määratles stressi järgnevalt: igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stressi ehk kohanemissündroomi mõiste. Negatiivse stressi toime ulatus sõltub stressiolukordade kontrollitavusest ja isiksuse omadustest: tema tüübist (A- või B- tüüp), optimistlikust või pessimistlikust eluhoiakust ja stressitaluvusest. Stressi individuaalsed tagajärjed võivad ilmneda inimese tunnetehäiretes, enestkahjustavas käitumises, õpitud abituses ning psühhosomaatilistes haigustes. Läbipõlemissündroom on seotud tööga ja tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samal ajal pole tal kuigivõrd põhjust rahuloluks