nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Stressi tekkepõhjusteks on stressorid, ehk nähtused või sündmused,mis nõuavad organismilt kohanemist. Kuna inimesed hindavad erinevaid stressoreid erinevalt, on ka inimesteorganismide vastureaktsioonid erinevad. Mida ootamatum, ohtlikum või väljapääsmatum on olukord, seda suuremat stressi ta võib põhjustada. Ning kui pidev stressiolukord kestab pikemat aega, muutub see haiguslikuks Lühiaegne stress pole midagi hullu. Aga haiguslik on ta juba siis, kui teda võiks nimetada depressiooniks. See tähendab, et ma ei taha midagi teha, mind ei huvita mitte miski, mu liigutused on ka aeglased-uimased, ma ei söö, ei maga. On ka psühholooge, kes väidavad, et stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse
tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon , hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine. Selleks et keha oleks mitmekülgselt arenenud ja terve on vaja mitmekülgsed harjutused. Erinevad harjutused treenivad inimest erinevalt. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutuste le, stressiolukord adele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb südamelihas, vähendades haigestumist südameveresoo nkonna haigustesse. Treenimisega saab kogu keha rohkem hapnikku ja seetõttu on treenitud inimesevaimne võimekus ka suurem, kui väheliikuval inimesel. Tema tuju on parem, enesehinnang kõrgem ja tahe tugevam. Regulaarsed füüsilised harjutused :
Schachter i emotsionideteooria mistahes emotsionaalne elamus tekib vaid siis, kui on täidetud kaks tingimust: füsioloogiline erutus ja peab olmema erutuse tõlgendamine vastavaid emotsionaalseid seisundeid tähistavate sõnade abil. E erutust peab endale kuidagi selgitama. Berscheid ja Walster armastuskire kaheastmeline mudel. Toetub emotsioonideteoorial. Esimene aste on füsioloogiline aste. Selle võib esile kutsuda ka ebameeldiv asi, mitte ainult meeldiv (nt hirm või häda). Nt kui on stressiolukord, siis otsivad loomad ka kehalist kontakti teisega. Teine aste on nimetamine. Teadvustamine. Sildistamine. See füsioloogeline erutus peab olema enne õpitud või kogetud, muidu ei oska seda seostada. Siin vahel peab olema teise loengu materjal, mida minul pole. Edasi läheb kolmas loeng juba. Rasedusele viitavad tunnused: Oodatava menstruatsiooni ärajäämine. Valgevooluse suurenemine. Pakitsus ja ingetunne rindades. Ülitundlikkus lõhnade suhtes. Iiveldus ja oksendamine.
Võivad kaduda põletiku sümptomid. Pidurdub kudede armistumine. Nt maohaavand ägeneb. Stimuleerib mao soolhappe sekretsiooni. Seetõttu haavandite paranemine raskeneb. Psühholoogilised teooriad Lazarus rõhutas indiviidi ja keskkonnastressori vastastikust toimet ja toimetulekut. Olulised on selles mudelis esmane hinnang ja tunnetatud stress. Eeldatakse, et psühholoogilised tegurid vähendavad stressi olukorda ja kehalisi reaktsioone. Stressiolukord kui dünaamiline protsess. Olukorra pidev ümberhindamine vastavalt uuele infole. Folkman ja Lazarus: Stress kui suhe indiviidi ja keskkonna vahel, mida indiviid hindab, kui tema ressursse koormavat või ületavat ning tema heaolu ohustavat. Sündmuste stressilaadungi hindamine: Oma transaktsionaalse stressimudeli järgi pole stiimulid ,,head" ega ,,halvad", vaid see muutub vastavalt sellele, millise hinnangu me anname. Ühesõnaga, inimene on aktiivne osaleja, ei ole ainult hormoonid
Hirm Suurenevad Adrenaliin, dopamiini ja noradrenaliini, kortisooli produktsioon. Testosteroon jääb samaks. Võimetustunne ehk kurbus- domineerib kortisooli eritus, testosteroon täielikult pärsitakse. Katekolamiinide produktsioon peatud. Psühholoogilised teooriad I Richard S. Lazarus (1966) rõhutas indiviidi ja keskkonnstressori vastastikkust toimet ja toimetulekut. Esmane hinnang ja tunnetatud stress. Stressiolukord, kui dünaamiline protsess. Lazarus ja Susan Folkman defineerisid stressi kui suhet indiviidi ja keskkonna vahel, mida indiviid hindab, kui tema ressursse koormavat või ületavat ning tema heaolu ohustavat Sündmuste stressilaadungi hindamine Pole stiimulid head, ega halvad, Stressoriteks muutuvadf nad hinnangute tulemustena. Ressursside säilitamise teooria ( HOBFOLL 1989 Inimesed püüdlevad ressursside saamise säilitamise ja kaitsmise poole. Psühholoogiapõhised lähenemised:
annaabi.ee 
