Need, kes on lapsena tundnud toetuse puudust, elavad täiskasvanuna ebaõnnestumisi valusalt üle. Vägivald ja lapsepilastus: Füüsiline ja seksuaalne vägivald, iseäranis vanema poolt, tekitab lapsele määratu hingetrauma. Lapsed loodavad stabiilsuse, usalduse ja turvatunde tekkimises vanemate peale. Depressioon naistel Depressiooni esinemine naistel on kaks korda suurem kui meestel. Naised on avatumad ja pöörduvad tihemini arstide poole. Naised on stressifaktoritele ja ümbruskonna muutustele tundlikumad kui mehed. Sünnitusjärgselt on paljud naised eriti vastuvõtlikud. Hormonaalsed ja kehalised muutused on samuti vastutus uue elu eest, võivad põhjustada depressiooni teket pärast sünnitust. Lisaks depressiooniravimisele ja psühhoteraapiale on hormoonasendusravi üleminekueas naistel muutumas osaks depressiooniravist. Naiste depressioonile on rohkem iseloomulikud söögiisu-ja kaalutõus, ärevus.
1 SPOORI MOODUSTUMINE 1.1 Endospoorid Kui keskkond ei ole arenguks soodne, on Bacillus ja Clostridium perekonna liikidel võime moodustada spoore. Spoorid moodustatakse emaraku sees ja raku lüüsumise järel vabanevad nad keskkonda. Joonisel 1 on toodud spoori elutsükkel Bacillus subtilis’e näitel. Tegemist on ellujäävate vormidega, mis on ekstreemselt resistentsed enamikele keskkonna stressifaktoritele. Nende liikide spooridel on väike metaboolne aktiivsus. Vahetult pärast spoori moodustumist esineb metaboolset aktiivsust vähesel määral, kui üldse (Setlow, 2014) Joonis 1. Spoori elutsükkel Bacillus subtilis’e näitel (Sporeweb, 2014) Sporuleeruvad bakterid moodustavad kuumusele resistentseid endospoore, mis sisaldavad DPA-d (dipicolinic acid) ja on faas-kontrastsel mikroskoopial valgustmurdvad. Enamik uuringuid
pruugi uuritava valgu seondumissait olla DNA järjestuse põhjal ennustatav. 2. Reportergeenide kasutamine transkriptsiooni liitjärjestuste konstrueerimiseks. Promootorita reportergeen (näiteks lacZ) inserteeritakse genoomi erinevatesse piirkondadesse, nii et see satub erinevate promootorite kontrolli alla. Edaspidi on võimalik uurida, milliste geenide promootorite kontrolli all muutub reportergeeni ekspressioonitase (tõuseb või langeb) vastusena stressifaktoritele. Kromosomaalsete liitjärjestuste tekkimine võib viia märklaudgeeni aktiivsuse pärssimisele. Reportergeeni poolt kodeeritud valk võib rakus ka ise stressi indutseerida. 3. Geenikiibid (gene chips, microarrays). Tahkele kandjale viidud DNA järjestused pärinevad organismi erinevatest geenidest ning neile hübridiseeritakse rakkudest eraldatud totaalsele mRNA-le sünteesitud cDNA proov. Sel viisil võrreldakse erinevate mRNA-de ekspressioonitaset bakterirakus
Lisaks raskesti ennustatavusele on sellised saidid sageli ka eksperimentaalselt raskesti tõestatavad. 2. Reportergeenide kasutamine transkriptsiooni liitjärjestuste konstrueerimiseks. Promootorita reportergeen (näiteks lacZ) inserteeritakse genoomi erinevatesse piirkondadesse, nii et see satub erinevate promootorite kontrolli alla. Edaspidi on võimalik uurida, milliste geenide promootorite kontrolli all muutub reportergeeni ekspressioonitase (tõuseb või langeb) vastusena stressifaktoritele. Näiteks P-nälja korral indutseerub bakteris E. coli üle 50 geeni ekspressioonitase. Ka selle meetodi rakendamisel on probleeme. Kromosomaalsete liitjärjestuste tekkimine viib märklaudgeeni aktiivsuse pärssimisele ja nii on võimatu isoleerida promootor-reportergeeni liitjärjestusi, kus promootor kontrollib rakule eluliselt tähtsate geenide tööd. Ainus võimalus on konstrueerida genoomseid raamatukogusid, kus DNA fragmendid viiakse plasmiidis asuva reportergeeni ette