Honeggeril ja librettist Paul Claudelil grandioosne oratoorium "Jeanne d` Arc tuleriidal" ("Jeanne d` Arc au bcher", 1935). Ooperid Honeggeri kahest ooperist on täispikk lavateos "Kotkapoeg" ("L` aiglon", 1937), mille kaasautor on Jaques Ibert (1890- 1962). Teise, tunniajalise lühiooperi "Antigone" (1927) libretto kirjutas Sophiklese tragöödia ainetel Jean Cocteau. Ajaliselt langes teose kirjutamine kokku Stravinski "Kuningas Oidipuse" valmimisega, kuid Honegger läks Stravinskiga võrreldes täiesti vastupidist teed. Stravinski püüdis taaselustada Händeli suurte oratooriumide traditsiooni ning stiliseeris seetõttu ima muusika pisut arhailiseks, Honegger aga käsitas oma ooperit kui võimalikult modernistliku helikeelega muusikalist tragöödiat. Vähe sellest, helilooja alustas siin oma eksperimente prantsuse keele prosoodiaga- kõnelõikude vältus, hääle valjus ja kõrgus jms nähtused.
ta oli üle 70. Ka seekord ei saatnud kohe ta disaine edu, kuid peagi leidis ta lihtne ja mugav stiil uuesti poolehoiu. Oma töötajatega oli Coco karm, ta tegutses iseseisvalt. Tal oli kindel arvamus ja disaine ta ise kangast välja ei lõiganud, seda tegid töötajad. Coco tegi vaid lõpp- viimistluse. (KLIPP c&s 41.50) Oma eluaja jooksul armastas ta vaid ühte meest, Arthut Chapelit, kui üheöö suhteid ja armukesi oli tal aga palju. Ta suhtles ka teiste ajalukku läinud inimestega: Stravinskiga, Cocteauga, Dali, Churchilliga, Picassoga. Gabrielle Bonheur "Coco" Chasnel suri aastal 1971. Looming Ta on kuulus oma ajatute disainide, kaubamärgi, kostüümide ja väikese musta kleidi tõttu. Aastal 1925 disainis ta praeguseks kurikuulsa Chaneli kostüümi, milleks olid kraeta ja kehasse mitte töödeldud jakk ja üle põlvede, kuid mitte maani, seelik. Juba noorena jälgis ta teiste riideid. Peamiseks oli lihtsus, mugavus. Ülepaisutatud rõivad ja kleidid talle muljet ei pakkunud
4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks. Stjopa ei mäleta seda, aga saab helistades kinnitust. Stjopa ärkab Jaltas. 6. Bezdomnõi ärkab vaimuhaiglas. Kohtumine dr Stravinskiga, kes on põhimõtteliselt nõus ta välja kirjutama, kuid veenab meest, et ta oleks nagunii varsti haiglas tagasi. Bezdomnõi jääb haiglasse. 7. Fagott sõlmib Berliozi korteri omanik Nikanoriga üürilepingu ja saab Fagotilt lisaks 400 rubla. Fagott helistab miilitsasse, süüdistades Nikanorit valuuta omamises. Nikanor arreteeritakse. 8. Varieteeteatris ootavad Stopjat Rimski ja Varenuhha. Stjopa saadab Jaltast 2 telegrammi. Rimski laseb Stjopa Varenuhhal telegramme uurida
4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks. Stjopa ei mäleta seda, aga saab helistades kinnitust. Stjopa ärkab Jaltas. 6. Bezdomnõi ärkab vaimuhaiglas. Kohtumine dr Stravinskiga, kes on põhimõtteliselt nõus ta välja kirjutama, kuid veenab meest, et ta oleks nagunii varsti haiglas tagasi. Bezdomnõi jääb haiglasse. 7. Fagott sõlmib Berliozi korteri omanik Nikanoriga üürilepingu ja saab Fagotilt lisaks 400 rubla. Fagott helistab miilitsasse, süüdistades Nikanorit valuuta omamises. Nikanor arreteeritakse. 8. Varieteeteatris ootavad Stopjat Rimski ja Varenuhha. Stjopa saadab Jaltast 2 telegrammi. Rimski laseb Stjopa Varenuhhal telegramme uurida
annaabi.ee 
