geomorfoloogilise kaardiga ning ka lisada kaartidele lühikesed kirjeldused. Eesmärgiks on ka õppida kasutama maaameti geoportaali ning erinevaid kaarte sealt; tutvuma, kuidas leida õigeid kaardivorme ning kuidas lugeda kaartide legende. Töö sisu: Töö sisuks on külastada maaameti kodulehekülge ning sealt edasi suunduda maaameti gaoportaali. Seejärel leida geoloogia kaartide rakendus ning otsida Saula Siniallikate asukohta kaarilt. Sealt leida stratigraafiliste indeksite abil Saula küla kivimikehade avamused ja märkida definitsioonid. Uurida lähemalt nelja kaarditüüpi (aluspõhja-, hüdrogeoloogiline-, pinnakatte- ja geomorfoloogiline kaart) ning neid analüüsida. Asukohakaart1 A) Aluspõhakaart Kaardilt on näha, et Saula Siniallikad asuvad seal, kus on palju mattunud orgusid. Kivimkehade avamusi iseloomustab antud asukohas Kahula kivistu ül. osa (endine Keila kihistu osa). Samakõrgusjooned asuvad maismaal.
inglise- ja saksakeelseid! 1. Seletage mõisted! a) Diplomaatika- ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloo õiguslike dokumentide analüüsimisega ja nende ehtsuse kindlakstegemisega b) Harrise maatriks- vahend, mida arheoloogid kasutavad stratigraafia (geoloogia haru, mis käsitleb kivimite ja maapinna vanuselist järjestust, ruumilisi suhteid ja määrab nende vanuse) ja stratigraafiliste üksuste jälgimiseks c) Annaalid- sündmuste ülestähendused aastate järjestuses, ajalookirjanduse vanem vorm d) Mikroajalugu- ajaloo haru, mis tegeleb väiksemate uurimise üksustega nagu üksikisik, asula, kogukond või sündmus 2. Võrrelge kahte teadlast/filosoofi ja kirjutage 4-5 lauseline vastus! Tooge välja erinevus ajas ja ruumis, kummagi uuenduslikkus, sarnasus, kummagi mõju edasisele teadusele. a) Thukydides ja Leopold von Ranke Thukydides (u. 460- u
Geoloogia ja hüdrogeoloogia - eksam Nimi: Kursus: Keskkonnakaitse I 1. Steno printsiip Steno seadus võib tähendada mitut erinevat fundamentaalset geoloogilist seaduspärasust, mis panevad aluse kristallograafiale ja stratigraafiale. Steno seadusena tuntakse: ● Kristallograafia esimene seadus, mis väidab, et tahkudevahelised nurgad on jäävad. ● Superpositsiooniprintsiip, mis väidab, et stratigraafiliste kihtide rikkumata lasumuse korral on vanem kiht all ja noorem peal. ● Kihtide algse horisontaalsuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt lasunud horisontaalselt. ● Kihtide algse pidevuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt pidevad ja levinud suurel alal. 2. Millega tegeleb stratigraafia? Stratigraafia on geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. 3. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid
mandriline maakoor ning sinna võib olla teistest kohtadest rohkem säilinud mis tahes eluvormi või selle tegevuse mineraliseerunud jäljendeid ehk fossiile. Kindlasti ollakse ka huvitatud kivimitest, mis on vanemad, kui 3 miljardit aastat ning mis on Maal säilinud vaid üksikutes kohtades. Ka geoloogiline ajaskaala on välja töötatud fossiilide leviku uurimise alusel. 3) Milliste meetoditega määratakse kivimite vanust? Kivimite suhtelist vanust võib määrata geoloogiliste, stratigraafiliste ja paleontoloogiliste meetoditega. Oma praktilises töös kasutavad geoloogid kõiki kolme. Stratigraafilist ja paleontoloogilist meetodit saab kasutada ainult kihiliste kivimite juures, kus iga järgnev kiht moodustus pärast eelmist kihti. Geoloogiline meetod võimaldab määrata ka magmakivimite ja teiste geoloogiliste protsesside suhtelise vanuse. 4) Miks on väga vanu kivimeid säilinud vaid Maa üksikutes kohtades?
Krüogeensed pinnavormid Igikeltsatekkelised. Need pinnavormid on külmumise tagajärjel tekitatud nt. polügonaalpinnas ja termokarst 7. Dobsoni ühik Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. See vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm) temperatuuri o kraadi; 8. Eksogeensed pinnavormid- Maa välisenergia mõjul tekkinud- päikeseenergia on liikumapanevaks jõuks. 9. Sünklinaal ja antisünklinaal - vaod Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Sünklinaali keskosa koosneb seega noorematest kihtidest kui ääreosad. Antisüniklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Antiklinaali keskosa koosneb seega vanematest kihtidest kui ääreosad. F 1. Maa pikalaineline kiirgus, kuidas tekib? Pikalaineline kiirgus- soojuskiirgus, Maa õhkkonna ja aluspinna elektromagnetkiirgus vahemikus 4100 µm
Need pinnavormid on külmumise tagajärjel tekitatud nt. polügonaalpinnas ja termokarst Dobsoni ühik Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. See vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm) temperatuuri o kraadi; 3 mm paksune osoonikiht vastab 300 DU-le. Eksogeensed pinnavormid- Maa välisenergia mõjul tekkinud- päikeseenergia on liikumapanevaks jõuks. Sünklinaal ja antisünklinaal Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Sünklinaali keskosa koosneb seega noorematest kihtidest kui ääreosad. Juhul kui maapinnani ulatuva sünklinaali keskosas olevad kihid on ära kulutatud, võib sünklinaal moodustada negatiivse pinnavormi. Tekkinud vagumus võib, aga olla ka setteid täiskantud ja muidugi võib sünklinaalist moodustuda ka positiivne pinnavorm. Seda juhul, kui sünklinaali ääreosade kihid on pehmemad ehk alluvad paremini kulutusele.
Need pinnavormid on külmumise tagajärjel tekitatud nt. polügonaalpinnas ja termokarst 7. Dobsoni ühik Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. See vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm) temperatuuri o kraadi; 3 mm paksune osoonikiht vastab 300 DU-le. 8. Eksogeensed pinnavormid- Maa välisenergia mõjul tekkinud- päikeseenergia on liikumapanevaks jõuks. 9. Sünklinaal ja antisünklinaal Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Sünklinaali keskosa koosneb seega noorematest kihtidest kui ääreosad. Juhul kui maapinnani ulatuva sünklinaali keskosas olevad kihid on ära kulutatud, võib sünklinaal moodustada negatiivse pinnavormi. Tekkinud vagumus võib, aga olla ka setteid täiskantud ja muidugi võib sünklinaalist moodustuda ka positiivne pinnavorm. Seda juhul, kui sünklinaali ääreosade kihid on pehmemad ehk alluvad paremini kulutusele.
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest
reljeefist.Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, sandur, aga ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). -pinnavormid võivad tekkida vulkaanide tegevuse tagajärjel, veevoolu või tuule mõjul, pinnavorme võivad kujundada liustikud, meri, igikelts, gravitatsioon ja ka inimene. 30. Sünklinaal ja antiklinaal, murrangud. -Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Sünklinaali keskosa koosneb seega noorematest kihtidest kui ääreosad. Juhul kui maapinnani ulatuva sünklinaali keskosas olevad kihid on ära kulutatud, võib sünklinaal moodustada negatiivse pinnavormi. Tekkinud vagumus võib, aga olla ka setteid täiskantud ja muidugi võib sünklinaalist moodustuda ka positiivne pinnavorm. Seda juhul, kui sünklinaali ääreosade kihid on pehmemad ehk alluvad paremini kulutusele.
Nii on ka rahvustega nagu näiteks rootslane a Swede eesti keeles on väiksega aga inglise keeles suure tähega . Teiseks argumendiks võib pidada stratigraafiliseid termineid tähistavaid mõisteid, mida on ainult üks.Sealehulgas ka pärisnimed jättes välja üldnimed . Kuid samas on palju ainukordseid objekte, üksusi jms, kus meil suur täht pole tavaks näiteks :esiaja, vanaaja, keskaja, uusaja ja uusima ajan neid ei kirjutata suurtähtedega . Kolmandaks argumendiks võib tuua : stratigraafiliste üksuste tähistused olevat nimed, s.o pärisnimed, mitte üldnimed. Senistest võõr- ja omasõnadest on geoloogidel korraga saanud nimed: Ordoviitsium, Pleistotseen. Autor toob välja ka oma seisukoha väites ,et pädevaimad otsustajad oma eriala keele üle on selle ala eriteadlased. Ühe eriala keeles on võimalik ka mõni väike separaatlepe ainult selle eriala tarvis mõistesüsteemi täpsemaks ja selgemaks väljendamiseks. Vaidlusalusel juhul ei ole paraku sellega tegemist.
sügavamaveelised alad? vahekihte nim. metabentoniidideks ehk K- Komisjon - http://stratigraafia.info bentoniitideks.” 27. Millest tuletatakse Olen loll, aga aru ma ei saa mis see stratigraafiliste üksuste 34. Kas Eesti karbonaatkivimid paleobassein täpsemalt ongi? Ilmuvad esmakordselt Ülem-Ordoviitsiumis. nimetused ja mis on stratotüüp? kuuluvad aluspõhja või Paleo = väga vana, kui hüdrogeoloogia slaide Metabentoniitide olemasolu loob erakordse pealiskorra hulka?
märgitakse täpne asukoht. Eestis rakendatud alates 1930. aastate II poole suurtest linnusekaevamis-test, detailselt fikseeritud 1960. aastatel Meetod suurepärane juhul, kui sellega ei lõhuta ladestuste loomulikku paiknemist Kastidest välja: avatud ala meetod 1960. aastatel, eriti asulakohtade uurimisel selgusid profiilipeenarde süsteemi puudused Põhilised: 1) profiilipeenrad, mis jäävad uurimata, takistavad stratigraafiliste suhete selgitamist; 2) korraga avatud väike osa muistisest, seega tervikpilti pole võimalik saada 3) profiilipeenrad ei pruugi nt vale paiknemisi tõttu edasi anda olulisi stratigraafilisi seoseid Stratigraafia kui meetod on arheoloogiasse jõudnud geoloogiast; Rusikareegel: eeldusel, et ladestused paiknevad algses asendis, on pealmised hilisemad ja alumised varasemad Arheoloogiliste objektide puhul vaja keerukamaid reegleid Lähtekoht Winchesteri linnakaevamised (1973)
6. Väljasuremised, kui oluline osa makroevolutsioonis mingi organismirühma edaspidise mitmekesistumise võimaldamises. Too mõni näide. 65 MAT olid dinosaurused välja surnud, see oli oluline hetk nii primaatide kui teiste imetajate jaoks, eelnevalt hõivasid ökonisi dinosaurused, kuid nüüd on need vabastatud. Dinosauruste hiilgeaeg oli triiases, kuigi toimus mõningane sünapsiidide mitmekesistumine. Imetajate suur mitmekesistumine algas kriidi lõpul. 7. Kuidas paistab stratigraafiliste leidude puhul kompetitiivne asendumine? Mis võib olla põhjuseks? Mingit tüüpi fossiilide hulk kahaneb samaaegselt teise tõusuga (vahetavad sujuvalt üksteist välja). Võivad olla pseudoväljasuremised, mis on põhjustatud feneetiliste tunnuste muutumisest (divergeeriva) valiku toimel. 8. Milliste suurte väljasuremiste puhul võib oluliseks pidada jäätumisi? Ordoviitsiumi lõpu jäätumine. Enne kambriumi oli 2 ulatuslikku jäätumist. nt kannatasid
annaabi.ee 
