jäljendeid ehk fossiile. Kindlasti ollakse ka huvitatud kivimitest, mis on vanemad, kui 3 miljardit aastat ning mis on Maal säilinud vaid üksikutes kohtades. Ka geoloogiline ajaskaala on välja töötatud fossiilide leviku uurimise alusel. 3) Milliste meetoditega määratakse kivimite vanust? Kivimite suhtelist vanust võib määrata geoloogiliste, stratigraafiliste ja paleontoloogiliste meetoditega. Oma praktilises töös kasutavad geoloogid kõiki kolme. Stratigraafilist ja paleontoloogilist meetodit saab kasutada ainult kihiliste kivimite juures, kus iga järgnev kiht moodustus pärast eelmist kihti. Geoloogiline meetod võimaldab määrata ka magmakivimite ja teiste geoloogiliste protsesside suhtelise vanuse. 4) Miks on väga vanu kivimeid säilinud vaid Maa üksikutes kohtades? Väga vanu kivimeid on säilinud vaid Maa üksikutes kohtades, kuna suurem osa ürgsest maakoorest on geoloogilistes protsessides ümber töötatud
lääne-servast vahest kuni idaservani. Kambriumi Stratotüüp on koht, kus esimest korda alumine osa. Pealiskord on kõik, mis on tekkinud perioodil nt leidub Eestist ja Moskva aladelt 19. Kuidas väljendub Eesti kivimites teaduslikult kirjeldati vastavat stratigraafilist peale kambriumi perioodi. samavanu setteid. Ordoviitsiumi-lõpu (= Hirnantia) üksust. Näiteks Kukruse ladet kirjeldati esimest Aluskord ja pealiskord vs aluspõhi ja Paleobalti meri madaldus ja sügavnes mandrijäätumine? korda Kukruse mõisa lähedal. Selle lademe pinnakate. (Soesoo slaididel suht alguses on perioodiliselt
olemuslikult sarnased kaasaegsetega. Sama ideed võis rakendada ka inimeste mineviku kohta, st paljudes asjades sarnanes minevik tänapäevaga. Inimkonna suuremat vanust kui piibli põhjal arvata võis, kinnitasid ka mitmel pool leitud kivist tööriistad, mis esinesid koos väljasurnud loomade luudega. Nii oli näiteks Prantsusmaal 1838. aastast alates leitud primitiivseid kiviriistu ja fossiilseid loomaluid. Kasutades geoloogidelt ülevõetud stratigraafilist meetodit, õnnestus määrata ka selliste kiviriistade kuuluvus. Sellega tegeles Jacques Boucher de Perthes. 1841. aastal avaldas ta veenva tõestusmaterjali inimeste kivist tööriistade ja väljasurnud loomade luude seose kohta. Ta väitis, et see osutab inimeste olemasolule juba ammu enne piiblis mainitud veeuputust. Esmalt ei leidnud ta väide kuigi suurt poolehoidu, kuid 1859. a külastasid teda briti juhtivad teadlased, geoloog Joseph Prestwich ja antikvaar John Evans
leide. Oli algul Thomseni assistent, hiljem muuhulgas ka Taani rahvusmuuseumi direktor. Teda on kirjeldatud kui esimest professionaalset arheoloogi. Avaldas 22 aastaselt raamatu, millest sai tema arheoloogilise mõtte peateos. Selles arendas edasi Thomseni kolmeperioodi süsteemi ning rakendas seda Euroopa kohta laiemalt. Sai ka rohkem materjale selle rakendamiseks Põhja-Euroopas. Reisis peaaegu kogu Euroopas ning võrdles sealset materjali. Võrdles seda oma stratigraafilist materjaliga, mis oli saadud Taani turbarabadest ja teistelt aladelt. Ta järeldas, et kogu Euroopa tegi muinasajal läbi kolmeperioodi süsteemi. Prantslane Jacques Boucher de Perthes (17881868). Abbeville tolliametnik ja harrastusarheoloog. Just tänu talle oli põhjust loobuda ideest, et maailm loodi 4004. a. eKr. Ta leidis üheskoos inimeste primitiivseid kivist tööriistu ja väljasurnud loomade luid
annaabi.ee 
