SAULA KÜLA KIVIMIKEHADE AVAMUSED Joonis 1 Saula küla kaart(geoloogiline) 1. Stratigraafiline indeks O3ks. Kõrgessaare kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgessaare kihistu muguljas ja/või savikas lubjakivi. 2. Stratigraafiline indeks O3sn. Saunja kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu afaniitne lubjakivi. 3. Stratigraafiline indeks O3pk. Paekna kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Paekna kihistu lubjakivi ja savikas lubjakivi üksikute afaniitsete lubjakivi vahekihtidega. 4. Stratigraafiline indeks O3rg. Rägavere kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu peit- ja mikrokristalliline lubjakivi. 5. Stratigraafiline indeks O3kh2. Kahula 2. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 2 (varem Keila kihistu) savikas peene- ja mikrokristalliline
Põlevkivi kaevandamine Pavandu karjääris 1920. aastate alguses. Alates 1924. aastast hakati põlevkivi kasutama ka elektrijaamade kütteks. Eesti põlevkivimaardlate paiknemine ja hõivatus 2002. aastal. Põlevkivi moodustab pidevaid kihte Kirde-Eesti ja naabruses asuva Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti aluspõhja Kukruse lademes, mis kuulub Ülem- Ordoviitsiumisse. Ordoviitsiumi kivimite stratigraafiline liigestus. Kukruse lademe liigestus. Eesti põlevkivimaardla tootsa kihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa 7 kukersiidikihti (A-F1) ja nende vahel olevad 6 pae vahekihti. Tootsa kihindi paksus on maardla põhja- ja idaosas 2,7 - 2,9 m ning väheneb lõuna ja lääne suunas. Tootsa kihindi ehitus. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt
Ühikute piirid isokroonsed st. Samaaegsed. Ideaalne juhus. Ladem- eooni vältel settinud; Ladekond- aegkonna vältel settinud; Ladestu- kujunenud ajastu vältel; Ladestik- kujuneb ajastiku vältel; Ladejärk kujuneb ajajärgu vältel Kohaliku, lokaalse levikuga on lade, milline kujuneb ea vältel. 2.Litostratigraafilised ühikud- Kihtkond->kihistu->kihistik-> kiht. 3.Biostratigraafilised ühikud-(eraldatakse faunistiliste ja floristiliste tunuste alusel) põhiühik- TSOON. Stratigraafiline korrelatsioon- üksteisest eraldi asetsevate profiilide rööbistamine. Etalonpaljandid- stratotüübid. Uurimismeetodid: 1. bioloogilised meetodid põhinevad elusa looduse muutustel ajas 2. füüsikalised meetodid põhinevad kivimitel, mineroloogilistele, tektoonilistele 3. füüsikalis-keemilised
(linn(us)), maj teg seot muist.) irdmuistised historiograafia uurimistöö metoodika 1) Välitööd: a) arheoloogiline luure – leire (muinasaegsete objektide otsimine ja fiks.) b) arheoloogilised kaevamised 2) Kameraaltööd (puhast&konserveerimine, aruandlus, andmete analüüs, teadustöö) aeroarheoloogia, eksperimentaalarheoloogia, arheolaserskannimine (õhust), georadar (maapinnalt ma sisse) fotogrammeetriline plaan kihtide järgi kaevamine dateerimismeetodid. 1) stratigraafiline meetod 2) tüpoloogiline meetod (esemete klassifitseerimise põhjal) 3) loodus ja täppisteaduslikud meetodid a) dendrokronoloogia (puu ringid) b)radioaktiivse süsiniku meetod (puit, süsi, teimne, luu, jm orgaaniline materjal) 2. Esimesed hominiidid. hominoidid hominiidid hominiinid homo ülemsugukond sugukond alamsugukond perekond homo habilis – osav inimene homo erectus – sirge inimene griphopithecus – käpuli ja karvane
Joonis 1. a - Ooboluskonglomeraat Irust; b - Ungulate kaaned liivakivil, Iru, Pakerordi lade; c - ooboluskonglomeraat, Maardu; d - kvartsliiv Ungulate fragmentidega, Ülgase (www.ut.ee) Kambriumi-Ordoviitsiumi vahetusel Pakerordi eal (umbes 490-500 miljonit aastat tagasi, (joonis 2) kujunes laial alal Eestis fosfaatsete brahhiopoodikaante rikas liivakivi, mis mõnes piirkonnas esineb fosfaatse maavarana. (www.ut.ee) 5 Joonis 2. Ordoviitsiumi kivimite stratigraafiline liigestus (www.ut.ee) Välimuselt on vaadeldav kivim kollakas-, hele- või tumehalli värvi, peene-, vahel keskmise- ja ka jämedateraline liivakas setend. Tavaliselt on see nõrgalt tsementeeritud või päris pude. Tugevalt tsementeeritud erimid on haruldased ja moodustavad vaid 20-30% kivimi kogumassist. (Viiding 1984: 17) 2. FOSFORIIDI KASUTAMINE Tartu Ülikooli professor Carl Schmidt juhtis 1861. aastal tähelepanu oobolusfosforiidile kui
või bituumeniilmingu Eesti kivimites. Aastatel 1968-1973 toimunud 1:200 000 mõõtkavalise geoloogilise kaardistamise käigus kirjeldati looduslikke bituumeneid reas puursüdamikes nii Hiiumaal kui Saaremaal. 1971-1980 toimusid Paluküla granitoidide maardla otsingu- ja uurimistööd. Enamus puursüdamikke sisaldasid looduslikke bituumeneid. Tinglikult eraldatakse kahte suuremat naftiidide leviku piirkonda, kus neil on erinev stratigraafiline asend, ilminguvorm, kontsentratsiooniaste kivimis, konsistents ja koostis. Suurem osa neist on seotud Lääne-Eesti ja eriti Hiiumaa Kesk- ja Ülem- Ordoviitsiumi või Siluri kivimitega. Levikusügavus ulatub maapinna ülemistest kihtidest 360 meetrini. Visuaalse määrangu järgi on valdav viskoosne nafta (80 %), harvem esineb tahket asfalti (15%) või vedelat tõrvarikast naftat (5%). Lääne-Eesti lubjakivides esineva bituumeni ja viskoosse nafta hajusesinemises pole midagi iseäralikku
Kõike joonistatakse ja pildistatakse. Kaevandi seinad (profiilid) annavad palju infot. Seal on ilusti näha erinevad kihid. Ka seinad joonistatakse. Kaevatakse loodusliku pinnaseni, mis oli elutegevuse all. Kameraaltööd Leidude puhastamine ja konserveerimine. Andmestiku korrastamine ja aruande koostamine. Leidude ja andmestiku analüüs ning teadusliku töö koostamine. Dateerimine Stratigraafiline meetod Kihtide järgi muistise dateerimine, koostatakse suhteline kronoloogia. Tüpograafiline meetod Esemete uurimine, leidude asendi analüüsimine. Oskar Montelius eristas pronksesemete tüüpide põhjal Põhjamaade pronksiaja 6 alaperioodi. Dendrokronoloogia Kasutatakse puittaimede aastaringe.
kivimtüüpide levikut avamusel, s.t. maapinnal või üksikeksemplarideni. Seetõttu on juba väikese Aluspõhi - vanadest kõvastunud settekivimitest kvaternaarisetete (ehk pinnakatte) all. Kaardi 20. Nimeta karbonaatkivimite proovikoguse alusel võimalik teha nii koosnev alumine osa. koostamise aluseks on stratigraafiline skeem ( uurimismeetodeid. biostratigraafilisi kui keskkonda puudutavaid Pinnakate - pudedatest kõvastumata setetest ja 14.5 KB, 26.02.2010 ) , mis jagab aluspõhjalised geoloogilisi järeldusi. Rakenduslik setenditest (meie alal kvaternaariajastu savidest,
graptoliite. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad. Kukersiidi orgaanilise aine allikateks on olnud mikroskoopilised sinivetikad. Eesti on esindatud 2 ordoviitsiumi vööndid, PõhjaEesti vööndis on ordoviitsiumi karbonaatkivimid (lubjakivid) enamasti hallika värvusega, LõunaEestis aga savikad, punakad või kirjud. Mida lõuna poole seda enam kivimite savisisaldus suureneb ja lubjakivid asenduvad merglitega. Ordoviitsiumis stratigraafiline liigestus jaguneb 3 ladestikuks ning see omakorda 18 lademeks (põhineb fossiilidel). Ordoviitsiumi ajastust pärinevadki Eesti tähtsamad maavarad põlevkivi e. kukersiit, oobolusfosforiit, PõhjaEesti lubjakivi ja dolomiit ning perspektiivne diktüoneemaargiliit. Ordoviitsiumi ladestul on oluline lakenduslik tähendus ka põhjaveevarudes seisukohtalt. Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veepidemeks on alamordoviitiumi savid ja glaukoniitliivakivid
suurematel skulpruutidel, väiksed esemed jäid sageli tähelepanuta. Fotogrammeetriline plaan – tihti selgem, kui käega joonistatult. Kameraaltööd (järgneb arheoloogilistele kaevamistele, nn teine etapp) Leidude puhastamine ja konserveerimine Kogutud muu andmestiku (plaanid, fotod ,kirjeldused) korrastamine ja aruande koostamine Kogutud leidude ja andmestiku analüüs ning nende põhjal teadusliku töö koostamine Dateerimine Stratigraafiline meetod (oluline kronoloogia, mis ajast objekt pärineb. Leida saab ajaliselt paika panna, vastavalt sellele, kus see asi maa sees paikneb) Tüpoloogiline meetod (Oskar Montelius eristas pronskesemete tüüpide põhjal Põhjamaade proksiaja 6 alaperioodi ja hakkas vaatama, millises ajaperioodil esinevad koos) Loodus- ja täpisteaduslikud meetodid: dendrokronoloogia (põhineb puukasvu ringidel, selleks et seda rakendada,
Leide konserveerida, nummerdada, karpidesse panna ja hoidlasse viia. Joonised õigelt vormistada, aruanne kirjutada. Dateerida. Uurimistöö kuidas seda materjal tõlgendada? Mis objektiga tegelesid? Mis ajast leiud? Kronoloogiad Absoluutne kronoloogia dateeritud kindlate numbriliste väljenditega. Suhteline kronoloogia täpseid aastaarve ei teata. Räägitakse leiust võrreldes teiste leidudega, nt tollest odaotsast vanem aga sellest mõõgast noorem. Stratigraafiline meetod jälgitakse esemete leiukohta ja kihti jälgitakse tähelepanelikult, et õiget aega paika panna. Alati ei saa arvestada sügavust, vata kihti! Stratigraafia on kihtide kujunemise lugu mitte sügavus. Tüpoloogiline meetod (Oscar Montelius) teatud esemed esinevad koos. Ammunooled muutuvad peenemat paksemaks, sest kaitserüüd muutuvad tugevamaks. Võimalik kasutada täppisteadusi. Metalli koostise järgi ei saa eseme vanust! Vanu pronksesemeid on kasutatud
Kääbas on palju suurem kui alguses. Eesti kääbastes palju erinevates kihtides põletusmatuseid Pärast kaevamist on muistised vaja korrastada ja aruanne koostada. Siis algab teaduslik uurimistöö muististe põhjal, mille kaevasid või selliste 6 kallal, mille keegi on varem välja kaevanud, kuid mille kallal pole varem uurimstööd teinud. Kui vana on muistis, on esimene küsimus. On vaja ese dateerida. Stratigraafiline meetod ehk kihtide järgi paikapanek, seda nimetatakse ka suhteliseks kronoloogiaks, mida allapool ese on, seda vanem. Tüpoloogiline meetod ehk esemete uurimine, esemed jaotatakse liikidesse. Liike võrreldatakse omavahel. Monteliusel õnnestus pronksaja pronksesemete tüpoloogia põhjal eristada Põhjamaade pronksajas kuus perioodi. Kasutatakse loodus ja täppisteaduste teooriat. Dendrokronoloogilise meetodiaga saad dateerida ehitise poole aastase
annaabi.ee 
