"stratigraafias" - 1 õppematerjal

Evolutsioon Maal

(kaarja teljeosa ja lamedad küljed) jaotuv kitiinkest, mis koosnes peakilbist lülilisest kereosast ja sabakilbist. Peakilbi seljapoolel oli 2 liitsilma, mille kuju oli liigiti erinev. Kõhupoolele kinnitusid tundlad, nendest tagapool kaheharulised jäsemed . Pelaagilised trilobiidid sõid mikroplanktonit, põhjatrilobiidid mudaorganisme. Suure levila tõttu, eriti Kambriumis ja Ordoviitsiumis, olid trilobiidid olulised stratigraafias. Eesti Kambriumist on tuntud 1 perekond, Ordoviitsiumist üle 75 perekonna ja Silurist 19 perekonda (kokku üle 450 liigi). Arheotsüaadid olid Vara-Kambriumi meredes laialdaselt elutsenud käsnade grupp, kellel oli lühike, kuid kirev elu. Esimesed arheotsüaadid ilmusid juba Kambriumi alguses ja muutusid kooslustes väga oluliseks grupiks. Neil oli lubiainest koosnev kaheseinaline poorne, enamasti kooniline toes, mille kõrgus ulatus kuni 40 cm-ni (joonis 1). Nad evolutsioneerusid kiiresti